Aegviidu tekkis kohta, kus ajalooline Piibe maantee ristub raudteega. Maantee ääres on palju ajaloolisi paiku.
Piibe maantee
Piibe maantee on ajalooline Tallinna ja Tartu vaheline maantee, mis on nime saanud Rakke lähedal asunud Piibe mõisa järgi. Selle trass langeb suures osas kokku tugimaanteedega 13 ja 39; pikkus Jägalast Tartuni on 165,5 km.
Käravete
Käravete alevik asub Ambla jõe ülemjooksul Piibe maantee ääres. Kirjalikes allikates mainitakse seda esmakordselt 1540. aastal ja mõis rajati 17. sajandi esimesel poolel. Piibe maantee graniidist sild üle Ambla jõe ehitati 1877. aastal. Alates 2007. aastast korraldatakse igal augustil Käravete Järvemuusika kontserte.
Pillapalu
Pillapalu küla sai alguse 1930. aastatel, kui Piibe maantee äärde rajati riigi asundus üle 40 talu ja koolimajaga. Siia sai preemiatalu Berliini olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Küla on pikkuselt Eesti kolmas, 20,87 km, ja selle idaosa jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale.
Kehra lahing
4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lähedal Vabadussõja Kehra lahing. Kehras säilinud puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ja on arvatavasti linna vanim ehitis. Kehrast on pärit botaanik August Vaga ja näitleja Tõnu Aav.
Mustjõe peatus
Mustjõe on küla Anija vallas Tallinna–Narva raudtee ääres ja Tallinna–Aegviidu rongide eelviimane peatus. 1925. aastal rajati Mustjõele Eesti esimene karusloomakasvandus, kus peeti hõberebaseid.
Tapa
Tapa raudteejaam rajati 1870. aastal ja 1876. aastal avati Tapa–Tartu liin, millega Tapast sai raudteesõlm. Tapa alevik kuulus algul Lehtse valla ja Ambla kihelkonna alla ning sai 1926. aastal linnaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.
Anija mõis
Anija mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast. Praegune barokne peahoone valmis 1800–1802. 1858. aasta talurahvarahutused said tuntuks Eduard Vilde romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ kaudu. 2017. aastal avati renoveeritud Prantsuse stiilis mõisapark.
Kautla lahing
Kautla metsades toimus 1941. aasta Suvesõjas lahing Erna luuregrupi ja metsavendade ning NSV Liidu hävituspataljonide vahel. 31. juulil piirati territoorium sisse ja Kautla talu hävitati koos elanikega. Erna rühm murdis piiramisest välja ja läks 4. augustil üle rindejoone.