Aegviidu on raudteeasula selle sõna otseses mõttes: enne 1870. aastat oli siin vaid mõni üksik maja, aga raudtee tegi metsapere kohast käsitöö-, kaubandus- ja suvituskeskuse. Täna on Aegviidu jaam Tallinna–Narva liini kõige terviklikumalt säilinud vaksalikompleks. See juhend koondab jaama ja raudtee ajaloo, säilinud hooned ning praktilise info, et saaksid käigu ajaloohuvilise pilguga ette võtta. Balti … Read more
Aegviidu naabruses Lehtses on huvitav tööstusajalugu. Lehtse mõis Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene. Lehtse alevik Lehtse alevik tekkis raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele. 1878. aastal jagati … Read more
Lehtse mõis oli sajandeid Aegviidu maade omanik. Mõisnik Friedrich von Hoyningen-Huene jättis Aegviidule kiriku ja koolimaja. Lehtse mõis Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene. Aleksandri kirik Aegviidu … Read more
Ajalooliselt oli Aegviidu osa Järvamaa Ambla kihelkonnast. See seletab paljusid kohalikke sidemeid Järvamaaga. Ambla kihelkond Aegviidu kuulus ajalooliselt Ambla kihelkonda, mis moodustus 1220. aastate paiku ja oli umbes 585 km²-ga üks Eesti suuremaid. Kihelkond paiknes Piibe maantee ääres tähtsal teede ristumiskohal. Ambla kirik valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale. Ambla laulukoor Ambla pastor … Read more
Aegviidu tekkis kohta, kus ajalooline Piibe maantee ristub raudteega. Maantee ääres on palju ajaloolisi paiku. Piibe maantee Piibe maantee on ajalooline Tallinna ja Tartu vaheline maantee, mis on nime saanud Rakke lähedal asunud Piibe mõisa järgi. Selle trass langeb suures osas kokku tugimaanteedega 13 ja 39; pikkus Jägalast Tartuni on 165,5 km. Käravete Käravete alevik … Read more
Aegviidu koolil on üle saja aasta pikkune ajalugu, mis algas mõisa jahilossis ja jätkus vanas hobupostijaamas. Aegviidu Kool Aegviidu algkool asutati 1917. aastal haridusseltsi eestvedamisel ja asus algul vanas jahilossis. 1919. aastal osteti Lehtse parunilt tema suvekodu, vana hobupostijaam. 7. detsembril 1935 õnnistati juurdeehitus ja seda päeva peetakse kooli sünnipäevaks. Kõige rohkem, 219 õpilast, oli … Read more
Aegviidu kirik on alevi üks vanemaid hooneid ja selle lugu on tihedalt seotud Lehtse mõisa ja Ambla kogudusega. Aleksandri kirik Aegviidu Aleksandri kirik valmis 1895. aasta lõpus ja pühitseti 6. detsembril 1896. Algselt oli see roosaks värvitud rikkalike nikerdustega puukirik gootiliku läänefassaadiga. 1940. aastal ehitati torn, 1944. aasta märtsipommitamises hävis sisekujundus ning remont tehti 1971–1974 … Read more
Aegviidu on kasvanud raudtee ümber. Rahvaloendused ja haldusmuudatused näitavad, kuidas asula on muutunud. Elanikud 1970. aastal elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311, 1980. aastal 1319 ja 1988. aastal 1171 elanikku. Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes, mis 2009. aastal ühines Kauhava linnaga. Piiride muutus 21. oktoobril 2022 kaotas Aegviidu alev enamiku metsaaladest: Kosenõmme aleviosa … Read more
Nelijärve on Aegviidu kaguosa paik, mille tegi kuulsaks 1938. aastal valminud turistide kodu. Samal aastal avati ka Nelijärve raudteepeatus. Pätsi turistide kodu Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas … Read more
Aegviidu jaam on rohkem kui peatus – see on terve säilinud 19. sajandi raudteekompleks. Tasub vaadata ka siis, kui rongile ei lähe, sest siin on alles kõik ajaloolised hooned. Jaamahoone ruumid Aegviidu jaam pidi vastama Venemaa keisririigi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali kui ruumiprogrammi. Hoones olid eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehnilised … Read more