Jäneda mõis on Aegviidust jalgsi või suuskadel käidav sihtkoht Presidendiraja ääres.
Jäneda mõis
Jäneda mõisat on mainitud 1510. aastal. Praegune lossilaadne härrastemaja valmis 1915. aastal von Benckendorffide ajal. Viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg on tuntud seoste poolest H. G. Wellsi ja Maksim Gorkiga; Wells viibis Jänedal 1934. aasta suvel.
Jäneda kool
1921. aastal viidi Jänedale Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kool õpetas 82 aasta jooksul välja 2308 agronoomi ja lõpetas tegevuse 2000. aastal. Lossitornis on helilooja Urmas Sisaski Muusikatähetorn.
Jäneda linnamägi
Jäneda linnamägi on oosi tüüpi linnamägi muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas Piibe maantee ääres. Seal asus linnus, mida kasutati aktiivselt 10.–12. sajandil. Linnamägi on sadakond meetrit pikk ja seal on 2,5–3,5 m kõrgused vallid.
Kautla lahing
Kautla metsades toimus 1941. aasta Suvesõjas lahing Erna luuregrupi ja metsavendade ning NSV Liidu hävituspataljonide vahel. 31. juulil piirati territoorium sisse ja Kautla talu hävitati koos elanikega. Erna rühm murdis piiramisest välja ja läks 4. augustil üle rindejoone.
Kool täna
Aegviidu Kool on lasteaed-põhikool aadressil Pärna 1. 1. juulil 2023 liideti sellega Mesitaru lasteaed. Kauaaegseim koolijuhataja oli Andres Rõuk aastatel 1923–1953. Koolis on muuseum, mille giidid on õpilased.
Kosenõmme
Kosenõmme on Aegviidu aleviosa ja endine küla, mida läbivad Piibe maantee ja Mustjõgi. Seda on esmamainitud 1379. aastal Lehtse mõisa osana ning 1467. aastal oli siin Kossgen-Nomme veski. Kosenõmme liideti aleviga 27. detsembril 1976, kui külas elas 55 inimest.
Piiride muutus
21. oktoobril 2022 kaotas Aegviidu alev enamiku metsaaladest: Kosenõmme aleviosa metsaalad läksid Pillapalu küla koosseisu. Alev ise jäi väikeseks tihedalt asustatud keskuseks.
Nime lugu
Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.
Pätsi turistide kodu
Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.