Päevaretked

Aegviidut on esmamainitud 1529. aastal, kuid Eesti ajalugu ulatub palju kaugemale. Üks rahvusvaheliselt tähtsamaid leide on Saaremaa Salme laevmatused. Lisalugemist leiad lehelt mis teeb Salme viikingilaeva eriliseks. Mis leiti Salme laevmatused leiti ja uuriti aastatel 2008–2012 Saaremaal Salme alevikus. Kahe eelviikingiaegse, umbes aastast 750 pärineva laeva peale leiti kokku 42 sõjamehe luustikud, paljudel surmavate lahinguvigastuste … Read more

Aegviidu raudteejaamas peatuvad ka Narva suunal sõitvad rongid, nii et Ida-Virumaa on Aegviidust rongiga kättesaadav. Üks huvitavamaid sihtkohti on Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Praktilise info leiad lehelt Kuidas külastada Kohtla kaevandusmuuseumi. Muuseum Eesti Kaevandusmuuseum (varem Kohtla kaevanduspark-muuseum) on maa-alune ja maapealne kaevandusmuuseumi kompleks ning suusaspordikeskus Ida-Viru maakonnas Kohtla-Nõmmel aadressil Jaama 100. Alates 2018. aastast on muuseumi … Read more

Aegviidu elanikule on Tallinna kultuurielu rongisõidu kaugusel. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Pealinna sündmuste kalendri leiad lehelt Mida teha Tallinnas sel kuul. Rongiga kontserdile Aegviidu raudteejaam asub Tallinnast 56 km idas. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit ja jaamas peatuvad kõik Elroni rongid peale ekspressrongide. Narva ja Tartu rongidel on … Read more

Rõuge ürgorg Võrumaal ja Aegviidu oosid Kõrvemaal on mõlemad jääaja pärand, kuid näevad välja väga erinevad. Selles postituses tutvustame Rõuget Aegviidu matkaja pilguga. Rõuge kohta leiad rohkem infot Rõuge veebilehelt. Ööbikuorg Ööbikuorg on org Lõuna-Eestis Rõuge vallas. Selle pikkus on 300 meetrit ja sügavus 12–15 meetrit. Ööbikuoru juures asub Rõuge linnamägi, kus on külastajate jaoks … Read more

Aegviidu Aleksandri kirik on puidust pühakoda, mis valmis 1895. aasta lõpus. Valgamaal Helmes on hoopis vanemad varemed – ordulinnus ja kirik –, mis jutustavad sõdade ja taastamiste lugu. Selles postituses võrdleme kahte kiriku- ja linnuselugu. Helme kohta leiad rohkem infot Helme kodukandi lehelt. Helme ordulinnus Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet) on varemeis ordulinnus Valga … Read more

Aegviidu naaberküla Pillapalu on 1930. aastate asundus, kus sai talu olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Pillapalu Pillapalu küla sai alguse 1930. aastatel, kui Piibe maantee äärde rajati riigi asundus üle 40 talu ja koolimajaga. Siia sai preemiatalu Berliini olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Küla on pikkuselt Eesti kolmas, 20,87 km, ja selle idaosa jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Koitjärve raba Koitjärve … Read more

Ambla oli sajandeid Aegviidu kihelkonnakeskus. Täna on see väike alevik Järva vallas. Ambla laulukoor Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. aastal Ambla laulukoori I üldlaulupeole. 1880. aastal oli Ambla meeskoor üks kolmest koorist, keda kuberner Viktor Polivanov soovis kuulda. Ambla kirikut kutsuti Suur-Maarjaks, ladina keeles Amplae Mariae. Ambla kihelkond Aegviidu kuulus ajalooliselt Ambla kihelkonda, … Read more

Aegviidu on Anija valla ainus alev. Siin on ülevaade vallast ja naabritest. Omavalitsus Valla staatuse sai Aegviidu 25. augustil 1993. Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu alevvald ja viimane vallavanem oli Riivo Noor. 2017. aasta haldusreformiga liitus Aegviidu Anija vallaga. Anija vallas on üks linn (Kehra), üks alev (Aegviidu) ja 31 küla. Kehra Kehra on Anija valla … Read more

Kõrvemaa on ka kirjanduslik maastik. Simisalu ja Vetepere on seotud Tammsaare „Tõe ja õigusega“. Simisalu Simisalu on paikkond Kõrvemaa maastikukaitsealal Vetepere külas. 1978. aastal rajati sinna matkakodu, mida hooldas surmani 2018. aastal loodusemees Rein Arjukese; nüüd kuulub loodusmaja RMK-le. Simisalu talu üks omanikke oli Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Hundipalu Tiidu prototüüp. Vetepere tamm Vetepere tamm … Read more