Järvi–Aegviidu matkarada: kaks-kolm päeva Põhja-Kõrvemaal

Järvi–Aegviidu rada on üks populaarsemaid mitmepäevaseid matku Tallinna lähedal.

Järvi–Aegviidu

RMK Järvi–Aegviidu matkarada on 27 km, läbitav 2–3 päevaga ja tähistatud punaste värvitäppidega. Rada algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt, kattub Oandu–Aegviidu–Ikla matkateega ja kulgeb suuremas osas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.

Põhja-Kõrvemaa

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kuusalu ja Anija vallas on 13 086 ha suur ja loodi 1991. aastal. Kaitsealale jääb üle 30 järve, nende seas Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv, ning Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba.

Koitjärve raba

Koitjärve raba Anija vallas on 1750 ha suur ja jääb Põhja-Kõrvemaale. Turbakiht on kuni 7,4 m paks ja raba keskel asub Kivijärv. Põhjaservas on säilinud Eestis haruldaseks jäänud laugasjaid märejärvekesi, tuntuim neist Pikklaugas.

Simisalu

Simisalu on paikkond Kõrvemaa maastikukaitsealal Vetepere külas. 1978. aastal rajati sinna matkakodu, mida hooldas surmani 2018. aastal loodusemees Rein Arjukese; nüüd kuulub loodusmaja RMK-le. Simisalu talu üks omanikke oli Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Hundipalu Tiidu prototüüp.

Siniallikad

Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm Kõrvemaa maastikukaitsealal Tapa vallas. Vesi tuleb maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik. Suurvee ajal on üldvooluhulk kuni 100 l/s ja veevaesel ajal umbes 10 l/s.

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla Anija vallas on 261,7 ha suur ja kujunes välja 1981. aasta suveks. Veehoidla rajati Tallinna veevarustuseks, sest Soodla jõe vesi oli väga puhas; tammipoolses otsas on vesi kuni 13 m sügav. 2008. aastast töötab tammil hüdroelektrijaam.

Soodla jõgi

Soodla jõgi on 72,6 km pikk ja Jägala jõe suurim lisajõgi. See saab alguse Amblast idakagu pool Karkuse soos. Aastal 1938 süvendati Soodla jõge ja selle tagajärjel kuivas Mustjõe ülemjooks.

Suru Suursoo

Suru Suursoo ehk Kõnnu Suursoo Kuusalu vallas on 2557 ha suur ja arvel ürglooduse objektina. Raba kirdeservas on Eesti suurim säilinud laugasjas märejärv Pikklaugas. Soo lääneosas asusid Nõukogude armee pommituspolügoonid.

Allikad

Jaga