Kõrvemaa metsad ja rabad on haruldaste lindude elupaik. Linnuvaatlejal tasub teada, mida otsida.
Elustik
Kõrvemaa maastikukaitsealal pesitsevad kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub metsise mängukohti. Kaitsealal on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Üksikobjektidena on kaitse all Rehessaare rändrahn ja Vetepere tamm.
Koitjärve raba
Koitjärve raba Anija vallas on 1750 ha suur ja jääb Põhja-Kõrvemaale. Turbakiht on kuni 7,4 m paks ja raba keskel asub Kivijärv. Põhjaservas on säilinud Eestis haruldaseks jäänud laugasjaid märejärvekesi, tuntuim neist Pikklaugas.
Lehtse mõis
Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene.
Kõrvemaa maastikurajoon
Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel ning selle pindala on 3130 km². Soostumus on 37,7% ja metsasus suur. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat, neist tähtsamad Paunküla ja Soodla veehoidla.
Paukjärv
Paukjärv Põhja-Kõrvemaal on 8,6 ha suur ja kuni 11,1 m sügav vähetoiteline järv, mille ida- ja kirdekaldad on üle 25 meetri kõrged. Vee läbipaistvus on 4,1–6,2 m. Selle kaldal filmiti 1979. aastal Leida Laiuse filmi „Kõrboja peremees“.
Põhja-Kõrvemaa
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kuusalu ja Anija vallas on 13 086 ha suur ja loodi 1991. aastal. Kaitsealale jääb üle 30 järve, nende seas Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv, ning Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba.
Purgatsi järv
Purgatsi järv kuulub Nelijärve järvestikku. Sellest 150 m kaugusel asub Sisaliku järv ja 350 m loodes Urbukse järv. Järve ääres on Nelijärve Puhkekeskus ning järv on nime saanud siin elanud mõisa metsa- ja järvevahi Purgatsi järgi. Kaladest leidub kokre, haugi ja ahvenat.
Rehessaare rändrahn
Rehessaare rändrahn ehk Saunasaare kivi on graniidist hiidrahn Aegviidust mõni kilomeeter lõunas Kõrvekülas. Ümbermõõt on 26 m, kõrgus 5,2 m ja maht umbes 170 m³. Rahvajutu järgi viskas kivi Kalevipoeg, kes tahtis tabada vembumeest Saunassaare Siimu. Rahn on kaitse all aastast 1959.