Presidendirada on 20 km ring, mis ühendab Aegviidu, Nelijärve ja Jäneda.
Keskustevahelised rajad
Aegviidu rajad on 5,5 km valgustatud Aegviidu–Pukimägi–Aegviidu, 7 km Aegviidu–Pukimägi, 8,5 km Aegviidu–Orgi mägi, 9 km Aegviidu–Nelijärve, 20 km Presidendirada, 28 km Aegviidu–Kõrvemaa, 30 km Aegviidu–Valgehobusemäe ja 65 km suurring. Talvel hooldatakse neid rajamasinaga.
Pätsi turistide kodu
Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.
Jäneda mõis
Jäneda mõisat on mainitud 1510. aastal. Praegune lossilaadne härrastemaja valmis 1915. aastal von Benckendorffide ajal. Viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg on tuntud seoste poolest H. G. Wellsi ja Maksim Gorkiga; Wells viibis Jänedal 1934. aasta suvel.
Elanikud
1970. aastal elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311, 1980. aastal 1319 ja 1988. aastal 1171 elanikku. Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes, mis 2009. aastal ühines Kauhava linnaga.
Seltsielu
1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi. Haridusselts asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel; sel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal asutati Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ja 1927. aastal Tuletõrje Selts.
Suvituskoht
1933. aastal avati Mustjõe kaldal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk). 1935. aasta 30. juunil avati supelbassein. Raudteeühendus tegi Aegviidust hinnatud suvitus- ja puhkekoha.
Telemast
Aegviidu telemast on 107 meetri kõrgune ja üks Eesti kõrgemaid ehitisi. Mast on hea orientiir, kui matkad alevi ümbruses.
Omavalitsus
Valla staatuse sai Aegviidu 25. augustil 1993. Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu alevvald ja viimane vallavanem oli Riivo Noor. 2017. aasta haldusreformiga liitus Aegviidu Anija vallaga. Anija vallas on üks linn (Kehra), üks alev (Aegviidu) ja 31 küla.
Vapp
Endise Aegviidu valla vapp on sinise ääristusega valgepõhjaline kilp, millel on neli valgete vesiroosidega sinist järvesilma. Järvesilmi eraldab must-valge nooljate teravikega tähtrist.