Aegviidu keskustevahelised rajad: 5,5 kuni 65 km

Aegviidu rajavõrk ühendab mitut puhke- ja suusakeskust. Siin on rajad ja pikkused.

Keskustevahelised rajad

Aegviidu rajad on 5,5 km valgustatud Aegviidu–Pukimägi–Aegviidu, 7 km Aegviidu–Pukimägi, 8,5 km Aegviidu–Orgi mägi, 9 km Aegviidu–Nelijärve, 20 km Presidendirada, 28 km Aegviidu–Kõrvemaa, 30 km Aegviidu–Valgehobusemäe ja 65 km suurring. Talvel hooldatakse neid rajamasinaga.

Tervisedepoo

2020. aasta kevadel avati täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuuris tervisespordikeskus Aegviidu Tervisedepoo. Aastatel 2018–2022 tegutses renoveeritud jaamahoones pererestoran Vana Waksal.

Valgehobusemägi

Valgehobusemägi Järva vallas Mägede külas on 106 m kõrge. Tipus on vaatetorn ja jalamil suusakeskus. Nimi tuleb 1897. aasta triangulatsioonitorni ehitusest, kui talumehe valge hobune palgikoormat vedades surma sai.

RMK külastuskeskus

RMK Aegviidu külastuskeskus asub aadressil Jaama 7, rongipeatusest umbes 100 m. Seal on näitused, loodusfilmid ja õppeprogrammid. Õuealalt algab 1,5 km Sõõriksoo loodusrada ja ~7 km Pukimäe rada 18 GPS-küsimusega. Lahtiolek 15.05–15.09 K–P 9–17, muul ajal K–R 9–16.

Penijõe–Aegviidu–Kauksi

Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee on 615 km pikk, algab Matsalu rahvuspargist ja lõpeb Peipsi põhjakaldal Kauksis. Aegviidus ristub see Peraküla–Aegviidu–Ähijärve ja Oandu–Ikla matkateega. Matkatee avati 2018. aastal RMK kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Alavere–Aegviidu

RMK Alavere–Aegviidu lõik on 32 km pikk, valge-roheline-valge märgistusega ja kilomeetripostidega. Alavere lõkkekohast Krani lõkkekohani on 21,5 km ja Kranist Aegviidu külastuskeskuseni 10,5 km. Teel ületatakse Jägala jõgi ja Jänijõgi; rada hooldatakse kaks korda kuus.

Järvi–Aegviidu

RMK Järvi–Aegviidu matkarada on 27 km, läbitav 2–3 päevaga ja tähistatud punaste värvitäppidega. Rada algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt, kattub Oandu–Aegviidu–Ikla matkateega ja kulgeb suuremas osas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.

Piibe maantee

Piibe maantee on ajalooline Tallinna ja Tartu vaheline maantee, mis on nime saanud Rakke lähedal asunud Piibe mõisa järgi. Selle trass langeb suures osas kokku tugimaanteedega 13 ja 39; pikkus Jägalast Tartuni on 165,5 km.

Pillapalu

Pillapalu küla sai alguse 1930. aastatel, kui Piibe maantee äärde rajati riigi asundus üle 40 talu ja koolimajaga. Siia sai preemiatalu Berliini olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Küla on pikkuselt Eesti kolmas, 20,87 km, ja selle idaosa jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale.

Allikad

Loe ka: Kõrvemaa puhkeala: matkarajad, metsad ja praktiline külastusinfo

Loe ka: Siniallikad Aegviidu lähedal: kuidas kohale jõuda ja mida teada

Jaga