Aegviidu naabruses Lehtses on huvitav tööstusajalugu.
Lehtse mõis
Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene.
Lehtse alevik
Lehtse alevik tekkis raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele. 1878. aastal jagati raudteeäärne Ewardi talukoht 94 krundiks. Lehtse kandis on kolm turbaraba ning esimene turba tarvitajate ühisus loodi 1909. aastal.
Tapa
Tapa raudteejaam rajati 1870. aastal ja 1876. aastal avati Tapa–Tartu liin, millega Tapast sai raudteesõlm. Tapa alevik kuulus algul Lehtse valla ja Ambla kihelkonna alla ning sai 1926. aastal linnaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.
Kehra
Kehra on Anija valla halduskeskus Jägala jõe ääres, Tallinnast raudteed mööda 39 km. Kehra küla on esmamainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus ja raudteejaam asutati 1876. aastal. Linn on tuntud 1938. aastal rajatud tselluloosi- ja paberitehase järgi; 1993. aastal sai Kehra linnaõigused.
Kehra lahing
4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lähedal Vabadussõja Kehra lahing. Kehras säilinud puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ja on arvatavasti linna vanim ehitis. Kehrast on pärit botaanik August Vaga ja näitleja Tõnu Aav.
Mustjõe peatus
Mustjõe on küla Anija vallas Tallinna–Narva raudtee ääres ja Tallinna–Aegviidu rongide eelviimane peatus. 1925. aastal rajati Mustjõele Eesti esimene karusloomakasvandus, kus peeti hõberebaseid.
Nime lugu
Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.
Pätsi turistide kodu
Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.