Rõuge ürgorg Võrumaal ja Aegviidu oosid Kõrvemaal on mõlemad jääaja pärand, kuid näevad välja väga erinevad. Selles postituses tutvustame Rõuget Aegviidu matkaja pilguga. Rõuge kohta leiad rohkem infot Rõuge veebilehelt.
Ööbikuorg
Ööbikuorg on org Lõuna-Eestis Rõuge vallas. Selle pikkus on 300 meetrit ja sügavus 12–15 meetrit. Ööbikuoru juures asub Rõuge linnamägi, kus on külastajate jaoks Rõuge vaatetorn ja suur kiik. Matkahuvilistele on matkarada; Ööbikuoru väike matkarada on umbes 450 m. Ööbikuoru lähedal asuvad kaks vesioinast.
Rõuge ürgorg
Rõuge asub Rõuge ürgoru põhjas ja veergudel. Ürgorg on kuni 75 meetrit sügav ja sellesse suubuvad lisaorud. Oru põhjas on ahelana reas loode-kagusuunalised järved. Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib järvestiku ja suubub Võhandu jõkke; selle pikkus on 26 km.
Järved
Rõuge järvestik koosneb seitsmest järvest: Suurjärv, Valgjärv, Liinjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv on 38 meetriga Eesti sügavaim järv. Kõik järved on allikarohked. Kaussjärv on segunematu veega järv. Liin- ja Suurjärves elutseb jääaja relikt kirpvähiline Pallasea quadrispinosa.
Aegviidu oosid
Aegviidu ümbruses on Jäneda–Aegviidu oosid ning Aegviidu–Neitla oosistu, mille rööbitiste ahelike vahel asuvad Nelijärve järved. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitseb ka Mägede ja Taganurga mõhnastikke ning Külvandu luitestikke. Kaitseala pindala on 20 390 hektarit.
Ajalugu
Rõuge mõis ja kirik ehitati 16. sajandil enne Liivi sõda. 19. sajandi lõpuks oli Rõuge mõisast kujunenud tootmiskompleks, kus töötasid õlleköök, villavabrik, saeveskid ja meierei. Aegviidus seevastu kasvas asula alles pärast 1870. aastat, kui rajati raudtee. Aegviidut on esmamainitud 1529. aastal nimega Aykeuyte.
Kuidas minna
Aegviidust Rõugesse on pikk sõit. Planeeri vähemalt ööbimisega reis ja kombineeri rongi ja bussi. Aegviidu jaamas peatuvad kõik Elroni rongid peale ekspressrongide.
Aegviidu allikad
Aegviidu ümbruse üks ilusamaid paiku on Aegviidu Siniallikad – tõusuveeallikate rühm Kõrvemaa maastikukaitsealal Lääne-Virumaa Tapa vallas. Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik, ja asuvad Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee ääres.