Kõrvemaa matkarajad ja Nelijärve: põhjalik matkajuht Aegviidust

by

Aegviidu on Kõrvemaa matkade loomulik algus: rong toob otse metsa äärde, RMK külastuskeskuses ristuvad kõik RMK matkatee harud ning lühikesed ringid ja mitmepäevased teekonnad algavad samast kohast. See juhend aitab valida raja vastavalt ajale ja jõule ning tutvustab, mida teel näed – Nelijärve järvi, Siniallikaid, rabasid ja vaatetorne.

RMK külastuskeskus

RMK Aegviidu külastuskeskus asub aadressil Jaama 7, rongipeatusest umbes 100 m. Seal on näitused, loodusfilmid ja õppeprogrammid. Õuealalt algab 1,5 km Sõõriksoo loodusrada ja ~7 km Pukimäe rada 18 GPS-küsimusega. Lahtiolek 15.05–15.09 K–P 9–17, muul ajal K–R 9–16.

Keskustevahelised rajad

Aegviidu rajad on 5,5 km valgustatud Aegviidu–Pukimägi–Aegviidu, 7 km Aegviidu–Pukimägi, 8,5 km Aegviidu–Orgi mägi, 9 km Aegviidu–Nelijärve, 20 km Presidendirada, 28 km Aegviidu–Kõrvemaa, 30 km Aegviidu–Valgehobusemäe ja 65 km suurring. Talvel hooldatakse neid rajamasinaga.

Nelijärve järved

Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu–Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku. Ooside jalamil ja sulglohkudes asuvad järved Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärv; nimi tuleb vaatest neljale järvele korraga.

Purgatsi järv

Purgatsi järv kuulub Nelijärve järvestikku. Sellest 150 m kaugusel asub Sisaliku järv ja 350 m loodes Urbukse järv. Järve ääres on Nelijärve Puhkekeskus ning järv on nime saanud siin elanud mõisa metsa- ja järvevahi Purgatsi järgi. Kaladest leidub kokre, haugi ja ahvenat.

Urbukse järv

Urbukse järv on 4,8 ha suurusega Nelijärve järvedest suurim; keskmine sügavus on 5,3 m ja suurim 8,7 m. Järv on allikatoiteline umbjärv liivaste kallastega. Haruldastest taimedest kasvavad seal vesilobeelia ja järv-lahnarohi ning kaladest elavad latikas, haug, linask, särg ja koger.

Siniallikad

Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm Kõrvemaa maastikukaitsealal Tapa vallas. Vesi tuleb maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik. Suurvee ajal on üldvooluhulk kuni 100 l/s ja veevaesel ajal umbes 10 l/s.

Penijõe–Aegviidu–Kauksi

Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee on 615 km pikk, algab Matsalu rahvuspargist ja lõpeb Peipsi põhjakaldal Kauksis. Aegviidus ristub see Peraküla–Aegviidu–Ähijärve ja Oandu–Ikla matkateega. Matkatee avati 2018. aastal RMK kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Järvi–Aegviidu

RMK Järvi–Aegviidu matkarada on 27 km, läbitav 2–3 päevaga ja tähistatud punaste värvitäppidega. Rada algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt, kattub Oandu–Aegviidu–Ikla matkateega ja kulgeb suuremas osas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.

Alavere–Aegviidu

RMK Alavere–Aegviidu lõik on 32 km pikk, valge-roheline-valge märgistusega ja kilomeetripostidega. Alavere lõkkekohast Krani lõkkekohani on 21,5 km ja Kranist Aegviidu külastuskeskuseni 10,5 km. Teel ületatakse Jägala jõgi ja Jänijõgi; rada hooldatakse kaks korda kuus.

Kõrvemaa maastikukaitseala

Kõrvemaa maastikukaitseala on 20 390 ha suur. Põhjast lõunasse ulatub see Tallinna–Aegviidu raudteest Tallinna–Tartu teeni umbes 36 km. Kaitsealal on neli lahustükki ning sihtkaitsevööndid, nende seas Aegviidu, Jäneda ja Jänijõe sihtkaitsevöönd.

Rabad

Kaitseala hõlmab vähese inimmõjuga sooalasid Epu-Kakerdi soostikus: Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laeksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo.

Kakerdaja raba

Kakerdaja raba Järva vallas on osa Epu-Kakerdi soostikust ja Kõrvemaa maastikukaitsealast. Rabas on palju laukaid ja keskel 6,7 ha suurune Kakerdi järv. Raba on nime saanud järvekauri järgi, keda rahvasuus kutsutakse kakerdajaks.

Valgehobusemägi

Valgehobusemägi Järva vallas Mägede külas on 106 m kõrge. Tipus on vaatetorn ja jalamil suusakeskus. Nimi tuleb 1897. aasta triangulatsioonitorni ehitusest, kui talumehe valge hobune palgikoormat vedades surma sai.

Rehessaare rändrahn

Rehessaare rändrahn ehk Saunasaare kivi on graniidist hiidrahn Aegviidust mõni kilomeeter lõunas Kõrvekülas. Ümbermõõt on 26 m, kõrgus 5,2 m ja maht umbes 170 m³. Rahvajutu järgi viskas kivi Kalevipoeg, kes tahtis tabada vembumeest Saunassaare Siimu. Rahn on kaitse all aastast 1959.

Põhja-Kõrvemaa

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kuusalu ja Anija vallas on 13 086 ha suur ja loodi 1991. aastal. Kaitsealale jääb üle 30 järve, nende seas Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv, ning Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba.

Koitjärve raba

Koitjärve raba Anija vallas on 1750 ha suur ja jääb Põhja-Kõrvemaale. Turbakiht on kuni 7,4 m paks ja raba keskel asub Kivijärv. Põhjaservas on säilinud Eestis haruldaseks jäänud laugasjaid märejärvekesi, tuntuim neist Pikklaugas.

Paukjärv

Paukjärv Põhja-Kõrvemaal on 8,6 ha suur ja kuni 11,1 m sügav vähetoiteline järv, mille ida- ja kirdekaldad on üle 25 meetri kõrged. Vee läbipaistvus on 4,1–6,2 m. Selle kaldal filmiti 1979. aastal Leida Laiuse filmi „Kõrboja peremees“.

Kakerdi järv

Kakerdi järv on pruuniveeline düstroofne järv Kakerdaja raba keskel; veepeegli pindala on 6,6 ha ja kaldajoon 1211 m. Järve juurde viib laudtee ning sellest mööduvad Oandu–Ikla ja Peraküla–Ähijärve matkarada.

Aegviidu raba

Aegviidu raba ehk Rehessaare raba on osa Epu-Kakerdi soostikust ja kuulub Kõrvemaa maastikukaitsealale. Samasse soostikku kuuluvad ka Kautla ja Seli raba; Seli soos on 20 ha suurune jäänukjärv.

Simisalu

Simisalu on paikkond Kõrvemaa maastikukaitsealal Vetepere külas. 1978. aastal rajati sinna matkakodu, mida hooldas surmani 2018. aastal loodusemees Rein Arjukese; nüüd kuulub loodusmaja RMK-le. Simisalu talu üks omanikke oli Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Hundipalu Tiidu prototüüp.

Jänijõgi

Jänijõgi (ka Jäneda jõgi) on 31,6 km pikk ja voolab kolmes maakonnas. See algab Käravete alevikus, kulgeb paralleelselt Piibe maanteega ja suubub Jägala jõkke. Esimest korda on jõge mainitud 1688. aastal kujul Jendelska åån.

Mägede küla

Mägede küla asub metsasel, künklikul maastikul, millest on ilmselt tulnud ka nimi. Külakeskusest paar kilomeetrit põhja pool on Rehessaare rändrahn ning küla lõunaservas endine kruusakarjäär, mille järvekest kasutatakse supluskohana.

Kokkuvõte

Lühikese päeva jaoks vali Sõõriksoo rada ja Nelijärve ring, pikemaks päevaks Presidendirada või Valgehobusemäe rada, mitmeks päevaks Järvi–Aegviidu või Alavere–Aegviidu lõik. Püsi tähistatud radadel, sest suur osa alast on kaitse all, ning kontrolli enne minekut RMK lehelt rajainfot.

Allikad

Jaga