Aegviidu ümbruse metsateed ja rajad sobivad ka jalgratturile. Siin pole tehiskõrgendikke, kuid oosid ja mõhnastikud teevad maastiku liigestatuks. Selles postituses on kokku võetud, millised rajad on olemas ja mida rattaga sõites arvestada.
Maastik
Kõrvemaa pinnamood on mitmekesine: seal on mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Kõrvemaa maastikukaitseala hõlmab Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke ning Jäneda–Aegviidu ja Matsimäe–Voose oose. Just oosiharjad annavad rajale tõuse ja laskumisi.
Keskustevahelised rajad
Aegviidu rajad ühendavad Aegviidu Tervisedepood, RMK Aegviidu looduskeskust, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskust, Nelijärve Puhkekeskust, Jäneda mõisa ning Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskust. Pikkused: 7 km Aegviidu–Pukimägi, 8,5 km Aegviidu–Orgi mägi, 9 km Aegviidu–Nelijärve, 20 km Presidendirada Aegviidu–Nelijärve–Jäneda–Aegviidu, 28 km Aegviidu–Kõrvemaa ja 30 km Aegviidu–Valgehobusemäe.
Valgehobusemägi sihtpunktina
Valgehobusemägi Mägede külas on 106 m kõrge ja tipus on vaatetorn, kust avaneb vaade üle Kõrvemaa. Mäe nimi tuleneb loost, et 1897. aastal triangulatsioonitorni ehitamisel suri palgikoormat vedades talumehe valge hobune.
Arvesta kaitsealaga
Kõrvemaa maastikukaitsealal on sihtkaitsevööndid, sealhulgas Aegviidu, Jäneda ja Jänijõe sihtkaitsevöönd. Püsi tähistatud teedel ja radadel ning ära sõida rabadesse. Kaitsealal pesitsevad kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg.
Talvel teised kasutajad
Talvel hooldatakse keskustevahelisi radu rajamasinaga suusatajatele ja 65 km suurring on suusarada. Siis on ratta jaoks parem valida metsateed.
Kohale rattaga
Aegviidu raudteejaam asub Tallinnast 56 km idas. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit ja jaamas peatuvad kõik Elroni rongid peale ekspressrongide. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Rongi saab võtta ka ratta, nii et ringi võib alustada jaamast.
Jänijõgi
Jänijõgi (ka Jäneda jõgi) on 31,6 km pikk ja voolab kolmes maakonnas. See algab Käravete alevikus, kulgeb paralleelselt Piibe maanteega ja suubub Jägala jõkke. Esimest korda on jõge mainitud 1688. aastal kujul Jendelska åån.
Kakerdaja raba
Kakerdaja raba Järva vallas on osa Epu-Kakerdi soostikust ja Kõrvemaa maastikukaitsealast. Rabas on palju laukaid ja keskel 6,7 ha suurune Kakerdi järv. Raba on nime saanud järvekauri järgi, keda rahvasuus kutsutakse kakerdajaks.