Aegviidus saab adrenaliini ja liikumist ilma tehisparkideta: metsarajad, mõhnastik, vaatetornid ja spordikeskus. Siin on ideid aktiivseks päevaks.
Aegviidu Tervisedepoo
2020. aasta kevadel avati täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus tegutseb tervisespordikeskus Aegviidu Tervisedepoo. Vedurikuur kuulub jaama historitsistlikku kompleksi.
Pukimäe GPS-rada
Pukimäe rada on umbes 7 km pikk ja sellel on 18 küsimust GPS-punktidega ning QR-kood. See sobib peredele ja sõpruskonnale, kes tahavad matka mänguga siduda.
Valgehobusemägi
Valgehobusemägi on 106 m kõrge, tipus on vaatetorn ja jalamil suusakeskus. Aegviidust viib sinna 30 km rada.
Ooside harjad
Kõrvemaa maastikukaitsealal on Jäneda–Aegviidu oos ning Mägede ja Taganurga mõhnastikud. Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu–Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku. Harjadel kõndimine on parim viis maastiku nägemiseks.
Pikk väljakutse
Kogenud matkaja võib võtta ette 65 km suurringi või Järvi–Aegviidu 27 km raja. Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee on 615 km pikk.
Ohutus
Jälgi rajamärgistust ja kaitseala reegleid. Kõrvemaa maastikukaitsealal on sihtkaitsevööndid, kus liikumist võidakse piirata.
Rabad
Kaitseala hõlmab vähese inimmõjuga sooalasid Epu-Kakerdi soostikus: Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laeksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo.
Koitjärve raba
Koitjärve raba Anija vallas on 1750 ha suur ja jääb Põhja-Kõrvemaale. Turbakiht on kuni 7,4 m paks ja raba keskel asub Kivijärv. Põhjaservas on säilinud Eestis haruldaseks jäänud laugasjaid märejärvekesi, tuntuim neist Pikklaugas.
Kõrvemaa maastikurajoon
Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel ning selle pindala on 3130 km². Soostumus on 37,7% ja metsasus suur. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat, neist tähtsamad Paunküla ja Soodla veehoidla.
Mägede küla
Mägede küla asub metsasel, künklikul maastikul, millest on ilmselt tulnud ka nimi. Külakeskusest paar kilomeetrit põhja pool on Rehessaare rändrahn ning küla lõunaservas endine kruusakarjäär, mille järvekest kasutatakse supluskohana.
Nelijärve järved
Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu–Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku. Ooside jalamil ja sulglohkudes asuvad järved Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärv; nimi tuleb vaatest neljale järvele korraga.