Aegviidu on kasvanud raudtee ümber. Rahvaloendused ja haldusmuudatused näitavad, kuidas asula on muutunud.
Elanikud
1970. aastal elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311, 1980. aastal 1319 ja 1988. aastal 1171 elanikku. Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes, mis 2009. aastal ühines Kauhava linnaga.
Piiride muutus
21. oktoobril 2022 kaotas Aegviidu alev enamiku metsaaladest: Kosenõmme aleviosa metsaalad läksid Pillapalu küla koosseisu. Alev ise jäi väikeseks tihedalt asustatud keskuseks.
Omavalitsus
Valla staatuse sai Aegviidu 25. augustil 1993. Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu alevvald ja viimane vallavanem oli Riivo Noor. 2017. aasta haldusreformiga liitus Aegviidu Anija vallaga. Anija vallas on üks linn (Kehra), üks alev (Aegviidu) ja 31 küla.
Telemast
Aegviidu telemast on 107 meetri kõrgune ja üks Eesti kõrgemaid ehitisi. Mast on hea orientiir, kui matkad alevi ümbruses.
Vapp
Endise Aegviidu valla vapp on sinise ääristusega valgepõhjaline kilp, millel on neli valgete vesiroosidega sinist järvesilma. Järvesilmi eraldab must-valge nooljate teravikega tähtrist.
Ambla kihelkond
Aegviidu kuulus ajalooliselt Ambla kihelkonda, mis moodustus 1220. aastate paiku ja oli umbes 585 km²-ga üks Eesti suuremaid. Kihelkond paiknes Piibe maantee ääres tähtsal teede ristumiskohal. Ambla kirik valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale.
Ambla laulukoor
Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. aastal Ambla laulukoori I üldlaulupeole. 1880. aastal oli Ambla meeskoor üks kolmest koorist, keda kuberner Viktor Polivanov soovis kuulda. Ambla kirikut kutsuti Suur-Maarjaks, ladina keeles Amplae Mariae.
Jäneda mõis
Jäneda mõisat on mainitud 1510. aastal. Praegune lossilaadne härrastemaja valmis 1915. aastal von Benckendorffide ajal. Viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg on tuntud seoste poolest H. G. Wellsi ja Maksim Gorkiga; Wells viibis Jänedal 1934. aasta suvel.
Jäneda kool
1921. aastal viidi Jänedale Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kool õpetas 82 aasta jooksul välja 2308 agronoomi ja lõpetas tegevuse 2000. aastal. Lossitornis on helilooja Urmas Sisaski Muusikatähetorn.