Aegviidu kirik on alevi üks vanemaid hooneid ja selle lugu on tihedalt seotud Lehtse mõisa ja Ambla kogudusega.
Aleksandri kirik
Aegviidu Aleksandri kirik valmis 1895. aasta lõpus ja pühitseti 6. detsembril 1896. Algselt oli see roosaks värvitud rikkalike nikerdustega puukirik gootiliku läänefassaadiga. 1940. aastal ehitati torn, 1944. aasta märtsipommitamises hävis sisekujundus ning remont tehti 1971–1974 arhitekt Ilo Auriku projekti järgi.
Lehtse mõis
Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene.
Ambla kihelkond
Aegviidu kuulus ajalooliselt Ambla kihelkonda, mis moodustus 1220. aastate paiku ja oli umbes 585 km²-ga üks Eesti suuremaid. Kihelkond paiknes Piibe maantee ääres tähtsal teede ristumiskohal. Ambla kirik valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale.
Kautla lahing
Kautla metsades toimus 1941. aasta Suvesõjas lahing Erna luuregrupi ja metsavendade ning NSV Liidu hävituspataljonide vahel. 31. juulil piirati territoorium sisse ja Kautla talu hävitati koos elanikega. Erna rühm murdis piiramisest välja ja läks 4. augustil üle rindejoone.
Aegviidu Kool
Aegviidu algkool asutati 1917. aastal haridusseltsi eestvedamisel ja asus algul vanas jahilossis. 1919. aastal osteti Lehtse parunilt tema suvekodu, vana hobupostijaam. 7. detsembril 1935 õnnistati juurdeehitus ja seda päeva peetakse kooli sünnipäevaks. Kõige rohkem, 219 õpilast, oli koolis 1950. aastal.
Kool täna
Aegviidu Kool on lasteaed-põhikool aadressil Pärna 1. 1. juulil 2023 liideti sellega Mesitaru lasteaed. Kauaaegseim koolijuhataja oli Andres Rõuk aastatel 1923–1953. Koolis on muuseum, mille giidid on õpilased.
Lehtse alevik
Lehtse alevik tekkis raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele. 1878. aastal jagati raudteeäärne Ewardi talukoht 94 krundiks. Lehtse kandis on kolm turbaraba ning esimene turba tarvitajate ühisus loodi 1909. aastal.
Nime lugu
Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.