
Aegviidu on Eesti matkajate üks tähtsamaid lähtepunkte: siin ristuvad RMK suured matkateed ja algavad lühemad ringid. Üldise ülevaate leiad loost Aegviidu matkarada — ülevaade. Enne matka astu läbi külastuskeskusesse, vaata Siniallikad kohta ning planeeri majutus ja söögikohad. Kõik teemad on koondatud ka Aegviidu pealehtle.
Penijõe–Aegviidu–Kauksi
Penijõe–Aegviidu–Kauksi matkatee on 615 km pikk, algab Matsalu rahvuspargist ja lõpeb Peipsi põhjakaldal Kauksis. Aegviidus ristub see Peraküla–Aegviidu–Ähijärve ja Oandu–Ikla matkateega. Matkatee avati 2018. aastal RMK kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Järvi–Aegviidu
RMK Järvi–Aegviidu matkarada on 27 km, läbitav 2–3 päevaga ja tähistatud punaste värvitäppidega. Rada algab Järvi Pikkjärve telkimisalalt, kattub Oandu–Aegviidu–Ikla matkateega ja kulgeb suuremas osas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Alavere–Aegviidu
RMK Alavere–Aegviidu lõik on 32 km pikk, valge-roheline-valge märgistusega ja kilomeetripostidega. Alavere lõkkekohast Krani lõkkekohani on 21,5 km ja Kranist Aegviidu külastuskeskuseni 10,5 km. Teel ületatakse Jägala jõgi ja Jänijõgi; rada hooldatakse kaks korda kuus.
Keskustevahelised rajad
Aegviidu rajad on 5,5 km valgustatud Aegviidu–Pukimägi–Aegviidu, 7 km Aegviidu–Pukimägi, 8,5 km Aegviidu–Orgi mägi, 9 km Aegviidu–Nelijärve, 20 km Presidendirada, 28 km Aegviidu–Kõrvemaa, 30 km Aegviidu–Valgehobusemäe ja 65 km suurring. Talvel hooldatakse neid rajamasinaga.
Suru Suursoo
Suru Suursoo ehk Kõnnu Suursoo Kuusalu vallas on 2557 ha suur ja arvel ürglooduse objektina. Raba kirdeservas on Eesti suurim säilinud laugasjas märejärv Pikklaugas. Soo lääneosas asusid Nõukogude armee pommituspolügoonid.
Urbukse järv
Urbukse järv on 4,8 ha suurusega Nelijärve järvedest suurim; keskmine sügavus on 5,3 m ja suurim 8,7 m. Järv on allikatoiteline umbjärv liivaste kallastega. Haruldastest taimedest kasvavad seal vesilobeelia ja järv-lahnarohi ning kaladest elavad latikas, haug, linask, särg ja koger.
Vetepere tamm
Vetepere tamm ehk Tammsaare tamm Järva vallas on kaitse all alates 1959. aastast. Selle ümbermõõt on 353 cm, kõrgus 17 m ja arvatav vanus 160 aastat.