Lehtse mõis oli sajandeid Aegviidu maade omanik. Mõisnik Friedrich von Hoyningen-Huene jättis Aegviidule kiriku ja koolimaja.
Lehtse mõis
Lehtse mõisa esimesed teated pärinevad 1467. aastast. 1780. aastal pandi mõisas tööle klaasimanufaktuur, mis valmistas pudeleid ja klaaspurke ning müüs neid Tallinnas, Narvas ja Rakveres. 1868–1919 pidas mõisa parun Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene.
Aleksandri kirik
Aegviidu Aleksandri kirik valmis 1895. aasta lõpus ja pühitseti 6. detsembril 1896. Algselt oli see roosaks värvitud rikkalike nikerdustega puukirik gootiliku läänefassaadiga. 1940. aastal ehitati torn, 1944. aasta märtsipommitamises hävis sisekujundus ning remont tehti 1971–1974 arhitekt Ilo Auriku projekti järgi.
Aegviidu Kool
Aegviidu algkool asutati 1917. aastal haridusseltsi eestvedamisel ja asus algul vanas jahilossis. 1919. aastal osteti Lehtse parunilt tema suvekodu, vana hobupostijaam. 7. detsembril 1935 õnnistati juurdeehitus ja seda päeva peetakse kooli sünnipäevaks. Kõige rohkem, 219 õpilast, oli koolis 1950. aastal.
Lehtse alevik
Lehtse alevik tekkis raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele. 1878. aastal jagati raudteeäärne Ewardi talukoht 94 krundiks. Lehtse kandis on kolm turbaraba ning esimene turba tarvitajate ühisus loodi 1909. aastal.
Nime lugu
Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.
Pätsi turistide kodu
Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.
Elanikud
1970. aastal elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311, 1980. aastal 1319 ja 1988. aastal 1171 elanikku. Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes, mis 2009. aastal ühines Kauhava linnaga.
Seltsielu
1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi. Haridusselts asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel; sel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal asutati Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ja 1927. aastal Tuletõrje Selts.