Loodus

Soodla veehoidla ja Soodla jõgi

by

Aegviidust loodes on Soodla veehoidla – Tallinna joogiveeallikas ja looduspaik. Soodla veehoidla Soodla veehoidla Anija vallas on 261,7 ha suur ja kujunes välja 1981. aasta suveks. Veehoidla rajati Tallinna veevarustuseks, sest Soodla jõe vesi oli väga puhas; tammipoolses otsas on vesi kuni 13 m sügav. 2008. aastast töötab tammil hüdroelektrijaam. Soodla jõgi Soodla jõgi on … Read more

Kõrvemaa linnud: kaljukotkas, must-toonekurg ja metsis

by

Kõrvemaa metsad ja rabad on haruldaste lindude elupaik. Linnuvaatlejal tasub teada, mida otsida. Elustik Kõrvemaa maastikukaitsealal pesitsevad kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub metsise mängukohti. Kaitsealal on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Üksikobjektidena on kaitse all Rehessaare rändrahn ja Vetepere tamm. Koitjärve raba Koitjärve raba Anija vallas on 1750 ha suur ja jääb Põhja-Kõrvemaale. Turbakiht … Read more

Mustjõgi: Aegviidu oma jõgi

by

Mustjõgi voolab läbi Aegviidu ja Kosenõmme ning on Jägala jõe lisajõgi. Mustjõgi Mustjõgi saab alguse Aegviidu alevist 9 km ida pool ja suubub Jägala jõkke. Jõe pikkus on 38,1 km ja valgla 98,8 km². Varem oli jõgi veerohkem, kuid 1938. aastal Soodla jõe süvendamise järel kuivas ülemjooks. Soodla jõgi Soodla jõgi on 72,6 km pikk … Read more

Nelijärve järved: Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärv

by

Nelijärve järved on Aegviidu tuntuim looduspaik. Siin on nende lühitutvustus. Nelijärve järved Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu–Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku. Ooside jalamil ja sulglohkudes asuvad järved Urbukse, Sisaliku, Purgatsi ja Ahvenajärv; nimi tuleb vaatest neljale järvele korraga. Purgatsi järv Purgatsi järv kuulub Nelijärve järvestikku. Sellest 150 m kaugusel asub Sisaliku järv ja 350 m loodes … Read more

Epu-Kakerdi soostik ja Aegviidu raba

by

Kõrvemaa rabad on üks Eesti suuremaid vähese inimmõjuga sooalasid ja üks neist kannab Aegviidu nime. Rabad Kaitseala hõlmab vähese inimmõjuga sooalasid Epu-Kakerdi soostikus: Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laeksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo. Aegviidu raba Aegviidu raba ehk Rehessaare raba on osa Epu-Kakerdi soostikust ja kuulub Kõrvemaa maastikukaitsealale. Samasse soostikku … Read more

Kõrvemaa maastikukaitseala: reeglid ja väärtused

by

Suur osa Aegviidu ümbruse metsadest ja rabadest kuulub Kõrvemaa maastikukaitsealale. Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala on 20 390 ha suur. Põhjast lõunasse ulatub see Tallinna–Aegviidu raudteest Tallinna–Tartu teeni umbes 36 km. Kaitsealal on neli lahustükki ning sihtkaitsevööndid, nende seas Aegviidu, Jäneda ja Jänijõe sihtkaitsevöönd. Elustik Kõrvemaa maastikukaitsealal pesitsevad kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub metsise mängukohti. … Read more

Kõrvemaa: maastikurajoon, mille pealinn on Aegviidu

by

Aegviidut kutsutakse Kõrvemaa pealinnaks. Mis on Kõrvemaa ja kuidas see Aegviiduga seotud on? Kõrvemaa maastikurajoon Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel ning selle pindala on 3130 km². Soostumus on 37,7% ja metsasus suur. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat, neist tähtsamad Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala on 20 … Read more

Aegviidu loodus: oosid, rabad, järved ja allikad

by

Aegviidu loodus on Kõrvemaa loodus. Siin kohtuvad mandrijää vormitud oosid, ulatuslikud rabad ja selgeveelised järved. Kõrvemaa Kõrvemaa on Eesti maastikurajoon Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel, pindalaga 3130 km². Soostumus on 37,7% ja metsasus suur. Kõrvemaal on umbes 120 järve. Kaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 20 390 ha. See hõlmab Epu-Kakerdi soostiku rabasid nagu Kakerdaja, … Read more