Aegviidu vald

raamatukogu_tekst-6655037


Aegviidu Raamatukogu ajalugu

Aegviidu Vallaraamatukogu on asutatud 1917. aastal kohaliku haridusseltsi poolt. 1919 moodustati tollase haridusministeeriumi poolt raamatukogude võrk, kuhu kuulus ka Aegviidu haridusseltsi raamatukogu. Nüüd hakkasid raamatukogud saama riigipoolset toetust. 1925. aastal võeti vastu avalike raamatukogude seadus, millega kehtestati omavalitsusele ja riigile kohustus rahvaraamatukogusid ülal pidada.

Algselt asus raamatukogu koolimajas. Laenutajaiks olid kooliõpetajad.

Alates 1975. aastast asub Aegviidu Vallaraamatukogu aadressil Piibe mnt. 13, Aegviidu vald, 74501, Harjumaa.

Raamatukogu teenindab lisaks Aegviidu valla elanikele ka lugejaid naabervaldadest ning puhkusteperioodidel kaugemaltki.
 

Aegviidu vald

puhke_tekst-7012444

Nelijärve Puhkekeskus Nelijärve Aegviidu v. tel 6055940

Kivisaare Ratsatalu Järve 10 Aegviidu 56631520 

Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Oja talu Anija vald 5233047 ja 53314909

Aktiivset puhkust Aegviidu huvitaval maastikul pakub Vee Matkad OÜ tel. 5110253

Aegviidu Puhkebaas Lavassaare 2  Aegviidu tel.5050464, 51 39648

OÜ Jäneda Mõis pakub võimalusi puhkuseks, vaba aja veetmiseks või seminaride korraldamiseks Jänedal Kõrvemaa maastikukaitseala kauni looduse keskel, tel. 53446469, vaata lisaks

Aegviidu vald

Aegviidu loodusmaja Jaama tn 7 Aegviidu tel 6047212
Loodusmaja pakub:
– teada, kuhu ja kuidas Kõrvemaal ning kaugemalgi matkata 
– õpilaste loodusprogrammides otsida ja uurida, enda jaoks uut avastada, matkapäevadel   looduselamusi koguda – metsast, selle majandamisest ja mitmekülgsetest väärtustest rohkem teada
– loodusetundjate abil seeni ja samblikke, linde ja loomi ning kogu
  looduse lõpmatut mitmekesisust tundma õppida.

Põhja-Kõrvemaa looduse õpperajad. Aegviidu-Liiapeksi matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Täpsem info Aegviidu Metskond Kalda 1 Aegviidu, tel. 6054080

Aegviidu vald

uudised_tekst-2148869

Aegviidu valla valimiskomisjoni tööaeg

Aegviidu valla valimiskomisjon töötab aadressil Kase tn 10 esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti 8.00-13.00 ja 14.00 – 17.00, kolmapäeviti 8.00 – 13.00 ja 14.00 – 19.00, reedeti 8.00 – 14.00. 08.septembril 2009 on valimiskomisjoni tööaeg 08.00 – 13.00 ja 14.00 – 18.00.

Vaata lisaks:

Aegviidu vald

uudised_tekst-5406978

Vallaametnike puhkused

Vallavanem Tõnis Väli 26.06.-31.07.2009 Spetsialist Rutt Leemet 03.08.-23.08.2009 Maanõunik Erkki Kents 29.06.-11.08.2009 Raamatupidaja Kristel Lehemets 10.08.-31.08.2009 Sotsiaalnõunik Kristel Lään 01.07.-31.07.2009 ja 01.09.-10.09.2009 Spetsialist Thea Luik lapsehoolduspuhkusel

Vaata lisaks:

Aegviidu vald

uudised_tekst-5473982

Riiklik matusetoetus

Alates 01.juulist 2009 jõustunud riikliku matusetoetuse seaduse järgi ei maksta enam matusetoetust eraisikutele. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- ja linnavalitsustele matuse korraldamise kulude osaliseks katmiseks. Valla- ja linnavalitsus korraldab inimese matuse juhul, kui surnud inimene on tundmatu või omasteta.

Vaata lisaks:

Aegviidu vald

Abiks turismiga tegelevale ettevõtjale

Eessõna

Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga abistada Aegviidu vallas turismiga tegelevat ettevõtjat.Juhendi vältimatuks eelduseks on põhimõte, et turismiga seotud objekti ehitamisel kasutatakse ainult Ehitusseaduse § 41. “Ettevõtja tegutsemine ehitusalal” tingimustele vastavate teenuste osutajaid. See tagab asjaomaste isikute vastutuse ja kehtivatele normidele vastava tulemuse.Seadused on toodud lühendatud kujul, välja on jäetud otseselt turismindusse puutumatud lõigud või sätted, mille täitmise eest vastutavad § 41 toodud ettevõtjad või ametiisikud.Viited terviktekstidele on toodud all lisades.

Käesolev juhend on üles ehitatud asjade loogilist ja ajalist käiku arvestades. Alustame ehitamise defineerimisega, planeeringu koostamise, projekteerimise ja seejärel ehitamisega. Järelevalve, ehitise omaniku kohustused ja vastutus on viidud juhendi lõppu.

Enne planeerima – projekteerima ja ehitama asumist tuleks kindlasti tutvuda olemasolevate nõuetega ja võrrelda oma soovide vastavust võimalustega. Erinevate turismiobjektide ehitamisel vajalikele üldnõuetele on viidatud peatükis “Ehitusprojekt”

Soovitame kindlasti oma soovid ja olemasolevad võimalused eelprojekti faasis vastavate ametkondadega kooskõlastada. Hilisemad, ehituse käigus teostatavad või juba valmis ehitise nõuetele vastavaks ümberehitamine nõuab märksa suuremaid kulutusi kui projektis paranduste tegemine. Vanasõna: “üheksa korda mööda, üks kord lõika” on sellistel puhkudel parimaks nõuandeks.

Soovime Teile edu äris ja meeldivat koostööd!

Sissejuhatus

§ 2. Ehitis  ja ehitamineEhitamine on:1) ehitise püstitamine;2) ehitise laiendamine;3) ehitise rekonstrueerimine;4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;5) ehitise lammutamine. § 12. Ehitamisele esitatavad nõuded§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded (1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. (3) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõuetele

§ 41. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal

(1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on:1) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) registreering ja

2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina.

(2) Kui ehitusettevõtja teeb ehitustöid ainult sellel kutsealal, kus tema töötajale või füüsilisest isikust ettevõtja korral ehitusettevõtjale on omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7) tähenduses, mille puhul isik ei korralda ressursside jagamist ega teiste tööd ning ei vastuta selle eest, ei pea ehitusettevõtja järgima käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatut.
 

1.Planeerimine & projekteerimine

Planeerimine

§ 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus:1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus;

3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.

Üld ja detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine.Üldplaneeringu on  Aegviidu vald juba koostanud ja kehtestanud. Üldpalneeringuga saab tutvuda Aegviidu vallavalituses.Turismiobjekti ehitamiseks võib tekkida vajadus maa sihtotstarbe muutmiseks (arvatavasti mingist muust vormist ärimaaks), selleks piisab volikogu otsusest kui muutmine on kooskõlas üldplaneeringuga. Kui muutmine on vastuolus üldplaneeringuga, tuleb algatada detailplaneering, reeglina on siis vaja ka muid detailplaneerimisega seotud asju lahendada vt allpool väljavõtet seadusest.Lähtuvalt detailplaneeringust ja kohaliku omavalitsuse otsusest (võib projekteerida ka detailplaneeringuga määratud hoonestustingimuste alusel) väljastatakse projekteerimistingimused või projekteerimisluba (põhimõtteliselt on tegemist kohaliku omavalitsuse ettekirjutusega projekteerijale). Projekteerija peab olema riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud arhitekt või projekteerija kes vastutab, et projekt vastab kõikidele kehtivatele normatiividele. Tehnosüsteemidele (vesi, elekter, küte, ventilatsioon) ja kandekonstruktsioonidele koostatatakse eraldi projektdokumentatsioon.

Märkus: ehitusloa väljastab omavalitsus eelprojekti mahus esitatud projektile (eelprojekti osad on sätestatud projekteerimisstandardis ja osaliselt on võimalik projekteerimistingimustesse sisse kirjutada nõudmisi projekteerimismahu kohta.

§ 8. Üldplaneering
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 9. Detailplaneering § 3. Planeerimise põhimõtted(2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;

3) maa-alade kruntideks jaotamise korral.

Detailplaneeringu eesmärgid:(1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. (2) Detailplaneeringu eesmärgid on:1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine;2) krundi ehitusõiguse määramine;3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;6) kujade määramine;7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereþiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;13) servituutide vajaduse määramine;14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine;15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (8) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (9) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297) sätestatud korras.  Detailplaneering koostatakse planeerija poolt vastavalt Planeerimisseadusele ja kohaliku omavalitsuse poolt antud lähtetingimustele. Vastavalt seadusle(§16 l(3)) korraldatakse avalikkuse kaasamise eesaärgil detailplaneeringu lähteseisukohti tutvustav arutelu. Valminud detailplaneeringu, mis vastab üldplaneeringule esitab planeerija omavalitsusele vastuvõtmiseks. Omavalitsus kontrollib nõutud kooskõlastuste olemasolu ja planeeringu vastavust seadustele ja kui kõik korras on, võtab oma aktiga vastu ja suunab kaheks nädalaks avalikule väljapanekule. Kui kirjalikke märkusi ei laeku, võib volikogu detailplaneeringu kehtestada. Kui jäävad ülesse vaidlused läheb detailplaneering enne kehtestamist maavanema järelvalvesse.  

Projekteerimine

on:1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

§ 18. Ehitusprojekt

(1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.…..(4) Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema:1) koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt või

2) kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt.

Erinõuded Lastelaagrid

Lastelaagri ehitusprojekt peab vastama Sotsiaalministri 23. novembri 1999. a määrus nr 70 “Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuete ning   arstitõendi vormi kinnitamine

Lastelaagri toitlustamiseks peab projekt vastama “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” Sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määrus nr 93

ning asma määruse peatükis “Toitlustus- ja abiruumide sisseseadele esitatavad nõuded”  8 loetletud aktide nõuetele:

§ 8. Toitlustus- ja abiruumid

(1) Toitlustus- ja abiruumid, nende asetus, suurus, sisseseade ning kasutatavad seadmed peavad võimaldama toitlustada söögiaegadel kõiki lasteasutuse lapsi sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286; 2002, 29, 413), 25. oktoobri 1999. a määruse nr 64 «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine» (RTL 1999, 152, 2149; 2002, 29, 413) ning Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 «Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine» (RT I 1999, 84, 766; 2000, 97, 625) ja käesoleva määruse nõuete kohaselt.

MajutusasutusedMajutusasutuse ehitusprojekt peab vastama 0303 Majutusasutused

Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise kord”Majandusministri 20. veebruari 2001. a määrus nr 9.

Hotellide projekt peab vastama “Majutusettevõtetele järkude omistamise aluseks olevad
nõuded ja järgu omistamise kord
” Majandusministri 2. märtsi 2001. a määrus nr 11

Toitlustusasutused
Toitlustusasutuse projekt tuleb vastavalt toiduseadusele koostada tervisekaitsega.(4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega.Supelrannad

Supelranna projekt ja tingimused peavad vastama “Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele” Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määrus nr 247 peatükis 1 toodud nõuetele.

§ 19. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed

(1) Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;

2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused.

(2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused.

(3) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral.
(projekteerimistingimuste taotlemise vorm ) LINK

(4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses:1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused;2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra;3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad;4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded;

5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

§ 21. Ehitusprojekti ekspertiis

(1) Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise nõuetele vastavuse osas.

(2) Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele.

(3) Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik.

Ehitusprojekti kooskõlastamineSõltuvalt pakutavate toodetest ja teenustest vajavad Aegviidu vallas kooskõlastamist järgmised riiklikud järelevalveasutused:majutusasutused – tervisekaitse, Päästeamettoitlustusasutused – tervisekaitse, Päästeamet

müügikohad – tervisekaitse, Päästeamet

§ 22. Ehitusluba

(1) Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;

4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

(2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks.

(3) Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.

§ 23. Ehitusloa väljastamine

(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

(2) Ehitusloa saamiseks tuleb:1) esitada ehitusloa taotlus;2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;

3) tasuda riigilõiv.

(3) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud juhtudel.

(4) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.

(6) Lisaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatule on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist:1) ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või2) ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral.…

(8) Kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates.

§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused

(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama:1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav;2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav;3) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav;4) ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel;5) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;6) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise;9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise;10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav;12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele;

13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on ehitise omanik kohustatud:1) korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve);2) esitama kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta;3) panema ehitamise alustamisel, kui püstitatakse ehitis, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldav ehitis, riigikaitseline ehitis või ehitise teenindamiseks vajalik rajatis, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta;

4) taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise.

(3) Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi garantii või rahasumma deponeerimine ehitise omaniku arvelduskontole.

(4) Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–10 ja 13 ning lõikes 2 nimetatud kohustused täitma ehitada sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud kohustusi peavad täitma kõik isikud, kelle ühises omandis on ehitis.

(5) Ehitise omanikul on õigus täita ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja või ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja ja omanikujärelevalvet ning ehitusuuringuid tegeva ettevõtja kohustused või kõrvaldada puudused, kui käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja ei täida oma kohustusi, kusjuures ehitise omanikul on käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja vastu kohustuste omapoolse täitmise või puuduste kõrvaldamise kulude puhul tagasinõudeõigus.

(6) Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.

§ 30. Omanikujärelevalve

(1) Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada:1) ehitusprojektikohane ehitamine;2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine;

3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.

(3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni.…

(7) Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid.

§ 31. Ehitamise dokumenteerimine

(1) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.

(2) Ehitamise tehnilised dokumendid on:1) ehitusprojekt ja selle muudatused;2) ehitustööde päevik;3) kaetud tööde aktid;4) töökoosolekute protokollid;

5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.

§ 32. Ehitise kasutusluba

(1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

(2) Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel, välja arvatud elamiseks kasutataval väikeehitisel, ei pea olema kasutusluba.

(3) Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.

§ 33. Kasutusloa väljastamine

(1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

(2) Kasutusloa saamiseks tuleb:1) esitada kasutusloa taotlus;2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;

6) tasuda riigilõiv.

(3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub kohalik omavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.

(4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

(5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

(6) Kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

§ 34. Kasutusloa väljastamisest keeldumine

(1) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või10) ei ole tasutud riigilõiv või11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või13) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või

14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

(2) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

§ 35. Kasutusloa kehtivus

(1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.Riiklik järelevalve ja sanktsioonid

§ 59. Ehitusjärelevalve

(1) Ehitusjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on:1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine;2) ehituslubade väljaandmine;3) kasutuslubade väljaandmine;4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;6) käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;

8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.

(2) Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

(3) Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima kohalikku omavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest.

§ 60. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused

(1) Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on:1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas;2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi;3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni;4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud käesolevas punktis nimetatute maksumuste kohta;5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest;6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi;7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele;8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine;9) esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid;10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi;11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust;

12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.

(2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ehitusprojekti või ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub ehitusjärelevalve teostaja. Kui tuvastatakse, et ehitusprojekt või ehitis või selle osa ei vasta sellele kehtestatud nõuetele, peab ehitise omanik hüvitama ehitusjärelevalve teostajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ekspertiisi kulud.

(3) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud:1) oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi;

2) tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 61. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus

(1) Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui:1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või2) ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või3) ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või4) ehitamise käigus ei peeta kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust või5) ehitatakse ehitusloata või6) ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta või7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või8) ehitisel puudub kasutusluba või9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või

10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele.

(2) Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitusettevõtjale ettekirjutuse, kui:1) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni ehitusprojektist või2) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust või3) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba või4) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole kohalik omavalitsus andnud kirjalikku nõusolekut või

5) ehitusettevõtja poolt ehitatav ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele.

(3) Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ettevõtjale ettekirjutuse, kui:1) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb vastutava spetsialistita või

2) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise tegev või ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja tegutseb registreeringuta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik:1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;

3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 40. Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine

(1) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

(2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

(3) Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks.

(4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
§ 68. Ehitise omaniku kohustuste eiramine

(1) Füüsilise isiku poolt käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

§ 69. Ehitise omavoliline ehitamine

(1) Füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

Lisad
Aegviidu projekteerimistingimuste taotluse vorm
Kõikide ehitamiseks vajalike dokumentide vormid leiate siit
Planeerimisseadus
Ehitusseaduse terviktekst 

Aegviidu vald

tervishoid_tekst-6108563

Perearst

Aegviidu Vallas on perearst Maie Murakas.Perearsti vastuvõtt toimub E,T,N,R   8 – 14                                 Kolmapäev   12 – 18

Telefon 604 7356

Aegviidu Apteek

Aegviidu Apteek alates 08.juunist – 05.juulini avatud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti 8.00 – 15.00.

Alates 06.juulist – 31.augustini on apteek avatud esmaspäeviti ja neljapäeviti 8.00 – 15.00

Hambaarst

Apteek

Aegviidu Apteek on avatud E, K, R 8.00 – 15.00

Aegviidu vald

Põhikool

Aegviidu Põhikooli asub Pärna tn 1 Aegviidu. Koduleht aadressil http://www.aegviidu.edu.ee

Lasteaed

 Aegviidu Lasteaed on õppeasutus, mis toetades ja täiendades perekonda võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. Aegviidu Lasteaed on asutatud 1957.aastal.Aegviidu Lasteaed on Aegviidu Vallavalitsuse hallatav asutus.Aegviidu Lasteaia aadress:                Kase 10 Aegviidu 74501 Harju Maakond tel.6 047 225, 6 047 439Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Aegviidu valla haldusterritoorium.Lasteaias on 2 liitrühma·         5-7-aastased ·         2-5-aastased Aegviidu Lasteaed on avatud tööpäeviti kl 7.00-19.00. Aegviidu Lasteaias suheldakse eesti keeles.Lasteaias toimub Aegviidu Vallavolikogu otsuse alusel Aegviidu  Põhikooli õpilaste toitlustamine. Aegviidu Lasteaed tegutseb Eesti Vabariigi haridusministri poolt 15.10.1999.a. välja antud koolitusloa alusel.Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale, ning tegevuskavad. Prioriteetne valdkond LA-s on looduse süvendatud tundmaõppimine.Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja sellekohase õiendi.Aegviidus on alaliselt tegutsev lasteaia ja põhikooli ühine hoolekogu, kelle ülesanne on lasteaia osas jälgida, et õppe-kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele.

Rahvamaja

Aegviidu Rahvamaja asub aadressil Pärna tn 12. Rahvamaja juhatajana töötab Reet Kaljula.Telefon 604 7227. 
 

Raamatukogu

Raamatukogu asub aadressil Piibe mnt 13 Aegviidu. Avatud T-R kella 10.00-17.00 ja L  10.00-14.00. Meie raamatukogus on kodulaenutus, lugemistuba ja internetipunkt.

Infot saab telefonil 6047374

Raamatukogu koduleht asub ka valla kodulehel.

Vaata lisaks: