Aegviidu raudteejaam ja raudteeajalugu: põhjalik juhend külastajale

by

Aegviidu on raudteeasula selle sõna otseses mõttes: enne 1870. aastat oli siin vaid mõni üksik maja, aga raudtee tegi metsapere kohast käsitöö-, kaubandus- ja suvituskeskuse. Täna on Aegviidu jaam Tallinna–Narva liini kõige terviklikumalt säilinud vaksalikompleks. See juhend koondab jaama ja raudtee ajaloo, säilinud hooned ning praktilise info, et saaksid käigu ajaloohuvilise pilguga ette võtta.

Balti raudtee ehitus

Tallinna–Narva raudtee ehitamist alustati 1869. aasta kevadel korraga mõlemast otsast. Tööle värvati umbes 10 000 inimest ning raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita. Raudtee avati pidulikult 5. novembril 1870, kui Narvas kohtusid Tallinnast ja Tosnost tulnud rongid.

Apelsini raudtee

Raudteel oli ka vastaseid: väideti, et Eestist pole Peterburi mingit kaupa vedada peale meritsi saabuvate apelsinide ja sidrunite talvel, kui Soome laht on jääs. Nii läks käibele nimetus Apelsini raudtee. Ometi suurenes Tallinna väliskaubanduse käive 1870. aastatel üle 50 korra.

Jaamahoone ruumid

Aegviidu jaam pidi vastama Venemaa keisririigi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali kui ruumiprogrammi. Hoones olid eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehnilised ruumid, jaamaülema kabinet ja teisel korrusel ametikorter. Jaamahoone on kultuurimälestis alates 1997. aastast.

Tüüpprojekt

Tallinna–Narva liini tuntuim jaamahoone on kahekorruseline puidust tüüpprojekt, mille esindajaid näeb Paldiskis, Keilas, Aegviidus ja Kabalas. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ja asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Mitu sellist hoonet hävis sõjas või lammutati.

Säilinud kompleks

Historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad punastest tellistest veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tualett, küttekuur ja jääkelder; pagasihoone on lammutatud. Mustjõe ääres asub pumbamaja. Kõik üksteist ajaloolist hoonet on säilinud, mis teeb Aegviidust Eesti liiklusajaloo silmapaistva tunnistaja.

Elektrirongid

Elektriraudtee jõudis Aegviitu 1978. aastal ja pidulik avamine toimus 3. augustil. Aastakümneid oli Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus, kuni 5. jaanuaril 2026 avati elektrifitseeritud raudtee Tapani. Kontaktvõrk lõppes varem perroonidest mõnisada meetrit idas. 1980. aastal töötas Aegviidu jaamas kümme inimest.

Jaam tänapäeval

Aegviidu jaamas on 5 rööpapaari ja kokku 15 pöörmet ning kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni. Jaamas saab ka kaupa laadida. Teine peatee Ülemiste ja Tapa vahel valmis Tallinna–Aegviidu lõigul 1987. aasta lõpus ja Tapani 1992. aastal.

Tervisedepoo

2020. aasta kevadel avati täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuuris tervisespordikeskus Aegviidu Tervisedepoo. Aastatel 2018–2022 tegutses renoveeritud jaamahoones pererestoran Vana Waksal.

Nelijärve peatus

Nelijärve raudteepeatus avati 1938. aastal Nelijärve Puhkekeskusest umbes 0,5 km kaugusele. Peatus on Tallinnast 59 km ja seal peatuvad Elroni idasuunalised rongid peale ekspresside. Perroonid on vaid 35 m pikad, nii et väljuda saab ainult rongi C-alast.

Mustjõe peatus

Mustjõe on küla Anija vallas Tallinna–Narva raudtee ääres ja Tallinna–Aegviidu rongide eelviimane peatus. 1925. aastal rajati Mustjõele Eesti esimene karusloomakasvandus, kus peeti hõberebaseid.

Tapa

Tapa raudteejaam rajati 1870. aastal ja 1876. aastal avati Tapa–Tartu liin, millega Tapast sai raudteesõlm. Tapa alevik kuulus algul Lehtse valla ja Ambla kihelkonna alla ning sai 1926. aastal linnaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.

Piibe maantee

Piibe maantee on ajalooline Tallinna ja Tartu vaheline maantee, mis on nime saanud Rakke lähedal asunud Piibe mõisa järgi. Selle trass langeb suures osas kokku tugimaanteedega 13 ja 39; pikkus Jägalast Tartuni on 165,5 km.

Suvituskoht

1933. aastal avati Mustjõe kaldal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk). 1935. aasta 30. juunil avati supelbassein. Raudteeühendus tegi Aegviidust hinnatud suvitus- ja puhkekoha.

Pätsi turistide kodu

Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.

Nime lugu

Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.

Kosenõmme

Kosenõmme on Aegviidu aleviosa ja endine küla, mida läbivad Piibe maantee ja Mustjõgi. Seda on esmamainitud 1379. aastal Lehtse mõisa osana ning 1467. aastal oli siin Kossgen-Nomme veski. Kosenõmme liideti aleviga 27. detsembril 1976, kui külas elas 55 inimest.

Aegviidu Kool

Aegviidu algkool asutati 1917. aastal haridusseltsi eestvedamisel ja asus algul vanas jahilossis. 1919. aastal osteti Lehtse parunilt tema suvekodu, vana hobupostijaam. 7. detsembril 1935 õnnistati juurdeehitus ja seda päeva peetakse kooli sünnipäevaks. Kõige rohkem, 219 õpilast, oli koolis 1950. aastal.

Lehtse alevik

Lehtse alevik tekkis raudteepeatuse ümber Lehtse mõisa maadele. 1878. aastal jagati raudteeäärne Ewardi talukoht 94 krundiks. Lehtse kandis on kolm turbaraba ning esimene turba tarvitajate ühisus loodi 1909. aastal.

Kehra

Kehra on Anija valla halduskeskus Jägala jõe ääres, Tallinnast raudteed mööda 39 km. Kehra küla on esmamainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus ja raudteejaam asutati 1876. aastal. Linn on tuntud 1938. aastal rajatud tselluloosi- ja paberitehase järgi; 1993. aastal sai Kehra linnaõigused.

Rongiga kohale

Aegviidu raudteejaam asub Tallinnast 56 km idas. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit ja jaamas peatuvad kõik Elroni rongid peale ekspressrongide. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.

Kokkuvõte

Aegviidu jaam on haruldane, sest kõik üksteist ajaloolist hoonet on säilinud. Alusta jalutuskäiku jaamahoone juurest, vaata veetorni ja vedurikuuri (Tervisedepoo) ning jätka RMK külastuskeskusesse, mis on jaamast vaid umbes 100 m. Nii näed ühe tunniga, kuidas raudtee on Aegviidu kujundanud.

Allikad

Jaga