Aegviidu on väike alev, kus loodus ja ajalugu on käe-jala juures. See leht on kiire teejuht: Matkarajad, Siniallikad, Külastuskeskus, Majutus ja puhkebaas ja Söögikohad. Rohkem lugusid on Aegviidu pealehtl; matkaja alustab tavaliselt lehest Aegviidu matkarada.
Nime lugu
Rahvajutu järgi tuleneb Aegviidu nimi Piibe maantee ehitusest, mis võttis väga kaua aega. Tegelikult on nimi vanem. Nime on seostatud ka püha Aegidiuse ja mehenimega Viidu, kuid neid seletusi ei peeta tõenäoliseks. 1714. aastast on teateid Aigwido Mardist Kosenõmmelt.
Säilinud kompleks
Historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad punastest tellistest veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tualett, küttekuur ja jääkelder; pagasihoone on lammutatud. Mustjõe ääres asub pumbamaja. Kõik üksteist ajaloolist hoonet on säilinud, mis teeb Aegviidust Eesti liiklusajaloo silmapaistva tunnistaja.
Aleksandri kirik
Aegviidu Aleksandri kirik valmis 1895. aasta lõpus ja pühitseti 6. detsembril 1896. Algselt oli see roosaks värvitud rikkalike nikerdustega puukirik gootiliku läänefassaadiga. 1940. aastal ehitati torn, 1944. aasta märtsipommitamises hävis sisekujundus ning remont tehti 1971–1974 arhitekt Ilo Auriku projekti järgi.
Kõrvemaa maastikukaitseala
Kõrvemaa maastikukaitseala on 20 390 ha suur. Põhjast lõunasse ulatub see Tallinna–Aegviidu raudteest Tallinna–Tartu teeni umbes 36 km. Kaitsealal on neli lahustükki ning sihtkaitsevööndid, nende seas Aegviidu, Jäneda ja Jänijõe sihtkaitsevöönd.
Pätsi turistide kodu
Nelijärve sai tuntuks 1930. aastate lõpus, kui sinna ehitati president Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu (insener Herman Perna). 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas populaarseks. 1948. aastast oli see Aegviidu-Nelijärve turismibaas ja 2003. aastast külalistemaja Pääsu villa Nelijärve Puhkekeskuses.
Piibe maantee
Piibe maantee on ajalooline Tallinna ja Tartu vaheline maantee, mis on nime saanud Rakke lähedal asunud Piibe mõisa järgi. Selle trass langeb suures osas kokku tugimaanteedega 13 ja 39; pikkus Jägalast Tartuni on 165,5 km.
Seltsielu
1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi. Haridusselts asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel; sel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal asutati Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ja 1927. aastal Tuletõrje Selts.