Aegviidu on Anija valla ainus alev. Siin on ülevaade vallast ja naabritest.
Omavalitsus
Valla staatuse sai Aegviidu 25. augustil 1993. Aastatel 1993–2017 oli Aegviidu alevvald ja viimane vallavanem oli Riivo Noor. 2017. aasta haldusreformiga liitus Aegviidu Anija vallaga. Anija vallas on üks linn (Kehra), üks alev (Aegviidu) ja 31 küla.
Kehra
Kehra on Anija valla halduskeskus Jägala jõe ääres, Tallinnast raudteed mööda 39 km. Kehra küla on esmamainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus ja raudteejaam asutati 1876. aastal. Linn on tuntud 1938. aastal rajatud tselluloosi- ja paberitehase järgi; 1993. aastal sai Kehra linnaõigused.
Anija mõis
Anija mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast. Praegune barokne peahoone valmis 1800–1802. 1858. aasta talurahvarahutused said tuntuks Eduard Vilde romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ kaudu. 2017. aastal avati renoveeritud Prantsuse stiilis mõisapark.
Käravete
Käravete alevik asub Ambla jõe ülemjooksul Piibe maantee ääres. Kirjalikes allikates mainitakse seda esmakordselt 1540. aastal ja mõis rajati 17. sajandi esimesel poolel. Piibe maantee graniidist sild üle Ambla jõe ehitati 1877. aastal. Alates 2007. aastast korraldatakse igal augustil Käravete Järvemuusika kontserte.
Kehra lahing
4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lähedal Vabadussõja Kehra lahing. Kehras säilinud puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ja on arvatavasti linna vanim ehitis. Kehrast on pärit botaanik August Vaga ja näitleja Tõnu Aav.
Pillapalu
Pillapalu küla sai alguse 1930. aastatel, kui Piibe maantee äärde rajati riigi asundus üle 40 talu ja koolimajaga. Siia sai preemiatalu Berliini olümpiavõitja Kristjan Palusalu. Küla on pikkuselt Eesti kolmas, 20,87 km, ja selle idaosa jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale.
Elanikud
1970. aastal elas Aegviidus 1250 inimest, 1979. aastal 1311, 1980. aastal 1319 ja 1988. aastal 1171 elanikku. Aegviidu sõprusvald oli Ylihärmä vald Soomes, mis 2009. aastal ühines Kauhava linnaga.
Seltsielu
1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi. Haridusselts asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel; sel oli pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu. 1926. aastal asutati Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts ja 1927. aastal Tuletõrje Selts.