Ambla oli sajandeid Aegviidu kihelkonnakeskus. Täna on see väike alevik Järva vallas.
Ambla laulukoor
Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. aastal Ambla laulukoori I üldlaulupeole. 1880. aastal oli Ambla meeskoor üks kolmest koorist, keda kuberner Viktor Polivanov soovis kuulda. Ambla kirikut kutsuti Suur-Maarjaks, ladina keeles Amplae Mariae.
Ambla kihelkond
Aegviidu kuulus ajalooliselt Ambla kihelkonda, mis moodustus 1220. aastate paiku ja oli umbes 585 km²-ga üks Eesti suuremaid. Kihelkond paiknes Piibe maantee ääres tähtsal teede ristumiskohal. Ambla kirik valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale.
Käravete
Käravete alevik asub Ambla jõe ülemjooksul Piibe maantee ääres. Kirjalikes allikates mainitakse seda esmakordselt 1540. aastal ja mõis rajati 17. sajandi esimesel poolel. Piibe maantee graniidist sild üle Ambla jõe ehitati 1877. aastal. Alates 2007. aastast korraldatakse igal augustil Käravete Järvemuusika kontserte.
Suvituskoht
1933. aastal avati Mustjõe kaldal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk). 1935. aasta 30. juunil avati supelbassein. Raudteeühendus tegi Aegviidust hinnatud suvitus- ja puhkekoha.
Tapa
Tapa raudteejaam rajati 1870. aastal ja 1876. aastal avati Tapa–Tartu liin, millega Tapast sai raudteesõlm. Tapa alevik kuulus algul Lehtse valla ja Ambla kihelkonna alla ning sai 1926. aastal linnaks. Alates 2005. aastast on Tapa vallasisene linn.
Telemast
Aegviidu telemast on 107 meetri kõrgune ja üks Eesti kõrgemaid ehitisi. Mast on hea orientiir, kui matkad alevi ümbruses.
Vapp
Endise Aegviidu valla vapp on sinise ääristusega valgepõhjaline kilp, millel on neli valgete vesiroosidega sinist järvesilma. Järvesilmi eraldab must-valge nooljate teravikega tähtrist.
Anija mõis
Anija mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast. Praegune barokne peahoone valmis 1800–1802. 1858. aasta talurahvarahutused said tuntuks Eduard Vilde romaani „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ kaudu. 2017. aastal avati renoveeritud Prantsuse stiilis mõisapark.
Jäneda kool
1921. aastal viidi Jänedale Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kool õpetas 82 aasta jooksul välja 2308 agronoomi ja lõpetas tegevuse 2000. aastal. Lossitornis on helilooja Urmas Sisaski Muusikatähetorn.