|
Aegviidu ja Anija vallas kaardistatakse juunikuu jooksul majapidamisi ja ettevõtteid, kuhu soovitakse „kiire interneti“ ühendust. Anna juunikuu jooksul märku, kas soovid lairiba internetiühendust oma majapidamisse/ettevõttesse või ei soovi. enn.pung@aegviidu.ee
|
PÜHAKODA TÕUSEB TUHAST
…on otsustanud Ylivieska kogudus ja kohalik kogukond.
Peale arheoloogilisi uuringuid kirikaias kuulutatakse välja konkurss uue kiriku ehitamiseks. Seejärel alustatakse uue kiriku ehitustöödega alates vundamendist. Koguduses on ärganud suur soov ja igatsus Jumala koja järele ning tugev lootus kolme aasta pärast viibida juba uues pühakojas.
Esialgu läheb käiku kasutatud orel Helsingist uue kiriku kooriruumis, kuni laekub piisavalt annetusi oma uue oreli ehituseks. Uues kirikus saab kasutada ka 150-t väikest armulaua hõbepeekrit, mis ainukesena kiriku seifis tulest pääsesid.
Seni toimuvad jumalateenistused põhiliselt Suvannon kabelis, kus koos söögisaaliga on ligemale 300 istekohta. Osa teenistusi peetakse ka Pietari nimelises uues kogudusemajas.
Ülestõusmispüha öö missa peeti hõõguvate kirikuvaremete juures. Sinna oli kohale tulnud ka Oulu piiskop Samuel Salmi, et kinnitada ja julgustada korvamatut kaotust üle elavat kogudust. Mitmed ja mitmed sajad inimesed osalesid jumalateenistusel ning kuulasid püha ülestõusmispüha evangeeliumi.
Koguduse endine kantor Ilpo Nurmenniemi lõi nädal peale kiriku süütamist ja ärapõlemist koraali: „Virsi palaneen kirkon raunioilla“ järgnevate sõnadega:
Nüüd nutan oma kirikut, mis tuli hävitas.
On mälestused minuga ning päike pimeneb.
Põlvest põlve seal kajas armas kirikulaul.
Oma hingesügavuses kuulen veelgi selle kaja.
Sinu ette põlvili ma ahastuses langen.
Armu altaril ma oma laulukest loon.
Sinu kutset ma kuulda tahan liitudes Sinuga.
Hinge saabub rahu kui Sinu armu ma alandun.
Ajast aega siin kaitsed oma karja Sa.
Oh, Jeesus, juhata läbi tormide oma kirikut ikka ka.
Nüüd vaikuse helinat kannab tuule sosingi
ning tuhast tõuseb uus kirik kirkana.
Uus kirik mu südames koha leiab,
kui see päev taas koidab ning kirikukellad helisevad.
Seoses toimunuga on kirikuõpetaja Timo Määttä otsustanud oma tänavuse pensionilejäämise lükata aasta võrra edasi, kuniks uus kirik kerkima hakkab.
Kõikidele headele Eesti sõpradele, toetajatele ja annetajatele, õdedele ja vendadele Kristuses on ta saatnud tervituskirja:
„Suur tänu meid meeles pidamast. Taevase Isa abil ja palvete jõul liigume edasi.“
Lisas ka pühakirja salmi: „Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku.
Me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.“
2 Kr 4:8-9,18.
Tänaseks on annetusi laekunud kokku enam kui 2000 euro eest. Annetajateks on olnud nii Aegviidu kogukond kui inimesed üle Eesti, samuti ka mõned EELK kogudused. Korjandus toimub veel ligemale kuu aega. Selleks saab kasutada EELK Aegviidu Aleksandri koguduse arvet EE502200001120197779 märgusõna all: Ylivieska kiriku taastamiseks. Seejärel võetakse kõik ülekanded ja annetused kokku ja kantakse üle Ylivieska kogudusele.
Rahu- ja õnnistussooviga,
Tõnu Linnasmäe
Aegviidu kog.õp.
|
Finesta Baltic OÜ tegeleb personalialaste konsultatsioonide pakkumisega, personaliotsingu ja tööjõurendiga. Otsime tunnustatud elektroonikaseadmete tootjale Ericsson Eesti AS tootmistöölisi. Infotund Aegviidu Rahvamajas toimub teisipäeval, 13. septembril, algusega kell 12.00 Aegviidu Rahvamajas. Tööpakkumise leiad siit. |
AMETLIKUD TEATED
Aegviidu Vallavolikogu 31.augusti 2016.a otsusega nr 20 jätkatakse Aegviidu alevi Pärna tn 1 kinnistul Aegviidu Vallavolikogu 31.08.2004.a otsusega nr 24 algatatud detailplaneeringu koostamist ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu eesmärk on 17718 m2 pindalaga ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega hoonestatud kinnistul spordihoonele hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse määramine, parkimise ja tehnovarustuse lahendamine. Planeeritav ala hõlmab ka Pärna tn 1a maaüksust suurusega 97 m2. Detailplaneering on kooskõlas Aegviidu valla üldplaneeringuga.
Uute elanike registreerimise kampaania
Aegviidu Vallavalitsus viis ajavahemikul 01.november kuni 31.detsember 2015 läbi vallaelanikuks registreerimise kampaania.
Loosimiskomisjoni moodustasime ka seekord väikestest abivalmis kodanikest, kel käsil kibekiire tööpäev Aegviidu Lasteaias. Kõigele vaatamata leidsid nad hetke, et meid loosimise juures aidata. Vallavalitsust esindasid loosimise juures vallavanem Riivo Noor ja kantseleispetsialist Lilja Piibeleht-Tarassov. Välisvaatlejatena viibisid loosimise juures Krista Aruoja, Merle Valting ja Ülle Morna.
Keerulist loosimisprotseduuri teostasid Helena, Paula Liisa, Arabella, Lisete, Mirjam, Lukas ja Artur. Kampaania käigus Aegviidu valla elanikuks registreerunud inimesi oli kokku 14. Nende hulgast osutus võitjaks Marko Järmut(pildil)
01.01.2016 seisuga on Aegviidu vallas 718 elanikku, nende seast osutus võitjaks Jaanus Sepp (pildil)
Kampaaniaperioodil Aegviidu valla elanikeks registreerunute postkasti jõuavad vallalehe „Aegviidu Aeg“ 2016 aasta kõik numbrid.
|
Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled.. Nii algab üks populaarseima kooli alguse laulu refrään, mida ilmselt vähesed koolijütsid sügise hakul kuulda tahavad. Ometi pole parata, kooli tuleb igal juhul minna ja tegelikult on ju algne trots põhjendamatu – näeb vanu sõpru ning pea saab targemaks. Kuna aga suur osa suvest veedetakse tihtipeale maal vanavanemate juures või suvelaagrites, kipuvad olulised linnas ja asulas liiklemisreeglid ununema, mistõttu tuletan mõned põhilised meelde. Ohutu liiklemise põhitõdede kordamine on hea nii uljamatele algklassiõpilastele kui ka juba osavamatele jalgsi- ja jalgrattaga liiklejatele. ning spetsialistidele suuremate sõiduvahenditega.
Kõik need reeglid on olemas põhjusega – tagada liiklejate turvalisus – ja kui me neid järgime, jõuame igal hommikul ohutult tööle ja kooli ning õhtul koju. Hoolime üksteisest ja ümbritsevast! Teili Piiskoppel noorsoopolitseinik Ida-Harju politseijaoskond
|
Aegviidu valla 2015. aasta majandusaasta aruanne
Sõltumatu Vandeaudiitori aruanne Aegviidu valla 2015. aasta majandusaasta aruande juurde
2015. a majandusaasta aruande kinnitamine
Revisjonikomisjoni aruanne
Aegviidu valla 2014. aasta majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega
Vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaasta aruande heakskiitmise kohta
Revisjonikomisjoni aruanne
Majandusaasta aruande kinnitamine
Aegviidu valla 2013. aasta majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega
Vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaasta aruande heakskiitmise kohta
Revisjonikomisjoni aruanne
Majandusaasta aruande kinnitamine
Aegviidu valla 2012. aasta majandusaasta aruanne
Vandeaudiitori aruanne
Vallavalitsuse protokolliline otsus majandusaasta aruande heakskiitmise kohta
Majandusaasta aruande kinnitamine
Aegviidu valla 2011. aasta majandusaasta aruanne
Aegviidu valla 2010. aasta majandusaasta aruanne
Aegviidu valla 2009. aasta majandusaasta aruanne
Aegviidu valla 2008. aasta majandusaasta aruanne
Aegviidu valla 2007. aasta majandusaasta aruanne
Sigade Aafrika katku levik on tekitanud küsimusi ka neis, kes ei ole igapäevaselt seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed tõenäoliselt taudi edasi ei kanna. Sellest hoolimata soovitame kõigil järgida lihtsaid käitumisreegleid, mis aitavad takistada viiruse levikut. On teada juhtumeid, kus suured loomataudid on saanud alguse inimeste mõtlematust käitumisest. Näiteks võib tuua Belgia, kuhu sigade Aafrika katk jõudis 1985. Aastal eraisiku pagasis. Vastutustundliku käitumisega saame vähendada riske Eesti seakasvatusele.
Kuidas käituda, et takistada seakatku levikut? Mõned lihtsad reeglid:
Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
Sealiha võib süüa, see on ohutu. Ametlikult turul olev liha on kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist juhuslikelt pakkujatelt – müüjatelt.
Ära jäta toidujäätmeid loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
Ära too reisilt ega võta reisile kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes koguses.
Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista Harjumaa Veterinaarkeskuse numbrile 6580420 (info.harju@vet.agri.ee) või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750 (vet@vet.agri.ee). Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega). Tutvu täiendavalt informatsiooniga www.seakatk.ee
NB! Hoia eemale taudipunktidest ja sigade matmispaikadest! Mõtlematud inimesed, kes lähevad taudipunktide või matmispaiga juurde uudishimust olukorda uurima või pildistama, võivad sattuda ise taudi edasikandjaks.
Erinevaid olukordi analüüsis ja mitmeid allikaid refereeris Vladimir Vahesaar, VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja
Ülestõsunud Issand Jeesus ütleb: „Rahu olgu teile!“ Jh 20:26
Õed ja vennad Issandas ning head kaasteekäijad.
Vaikse laupäeva õhtul saabus meile väga kurb ja jahmatav uudis. Meie Ylivieska sõpruskoguduse puidust kirik süüdati ja on lühikese aja jooksul maha põlenud. Kahtlusalune on tabatud ja on oma süü üles tunnistanud. Ylivieska kirik oli sealse piirkonna vanim puukirik, ehitatud 1786. aastal ja mahutas 700 istekohta. Kirikuõpetaja Timo Määttä sõnul levis tuli nõnda kiiresti, et päästa midagi ei õnnestunud: hävisid nii võimas orel, altarimaal kui ka käärkambris asunud museaalid – vana kirikuhõbe, tekstiilid jne. Kirik on küll kindlustatud 6-e miljoni euro peale, kuid see ei kata kiriku taastamiskulusid. Pole säilinud ka kiriku ehitamise joonistusi, mistõttu algselt enam kirikut taastada ei saa. Nii on kurja teo läbi meie head sõbrad saanud väga suure hingelise ja materiaalse kaotuse osalisteks.
Aastate jooksul on meie Aegviidu kogukond ja kogudus saanud meie Soome sõpradelt suurt vaimset ning materiaalset abi. Seda alates kogudusemajast ja käärkambrist koos külmkambriga kuni hambaravikabineti ning praeguseni rivisoleva tuletõrjeautoni välja. Toimunu on puudutanud väga paljude meie kogukonna inimeste südameid. Paljud on avaldanud soovi näidata üles oma osavõtlikkust ja vennalikku armastust ning toetada oma piskuga häid sõpru.
Koguduse õpetaja ja juhatus on otsustanud avada korjanduse sõprade toetuseks Ylivieska pühakoja taasrajamisel. Selleks saab kasutada 10.juunini k.a. EELK Aegviidu Aleksandri koguduse arvet EE502200001120197779 märgusõna all: Ylivieska kiriku taastamiseks. Seejärel võetakse kõik ülekanded ja annetused kokku ning kantakse üle Ylivieska kogudusele.
Ülestõusmispüha korjandusest Aegviidu kirikus laekus Ylivieska kiriku taastamiseks 117.- eurot.
Apostel Paulus ütleb kirjas galaatlastele 6:2 ”Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.”
Tõnu Linnasmäe
EELK Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja
Aegviidu rahvast ootavad Kõrvemaa Filmiõhtud – esimest korda ka päevaprogrammiga
Kõrvemaa Filmiõhtutel on augustis taas hea meel rõõmustada Aegviidu rahvast eri paikades näidatava kinoga. Võrreldes eelmiste aastatega on programm seekord aga hoopis mitmekesisem. Peale filmide ootavad publikut teemakohased matkad ja töötoad, kunstielamused ja põnevad esinejad.
Näiteks eelneb filmidele looduses ellujäämise koolitus, kus iga osaleja saab selgeks, kuidas ratsionaalselt käituda ning kättesaadavast vajalikku valmistada. Paukjärve kaldal jutustab haruldane muusikaline liivamaal loo Koitjärve kadunud külast ja „Kõrboja peremehe“ võttepaiga maastikest. Rattaretkel Kehra raudteejaamast Nõmbra karjamõisa avastatakse tänapäevaste harjunud vaadete alt põnevaid keskaegseid kihte. Kakerdaja rabas segatakse kokku kasulikke salve Kõrvemaa taimedest ning šamaaniteemalise filmi juhatab sisse Eesti parim asjatundja sel alal Mikk Sarv.
Programm sobib ka lastele ja on osalt just neile mõeldudki, näiteks liivamaali katsetamine kunstniku juhendamisel ja filmiprogramm Nõmbra Põhjala onnides. Puhvetiks on Metsarestorani kohalikud tooted ja otse loodusest pärinev toidukraam.
Kuna päevaprogrammi kohad on piiratud, on soovitatav piletid ette osta.
Festival toimub 19.-21. ning 25.-27. augustini ja saab teoks Ida-Harju koostöökogu ja Leaderi programmi toel. Seda korraldavad Rooküla külaselts, Voose külaselts ja Kose kogudus.
KOGU PROGRAMM: www.filmiõhtud.ee
Facebook: Kõrvemaa Filmiõhtud
Piletid (3-15 eurot) Piletilevis ja kohapeal sularahas
