Kõik inimese ja tema eksistentsiga seonduv on kirjeldatav andmetena. Seega kuuluvad teie isikuandmete hulka näiteks teie nimi, teie aadressandmed, teie tervislik seisund, teave teie varandusliku seisukorra kohta jne.
Kindlasti on inimesi, kes ei soovi midagi varjata ning kes on pigem huvitatud, et nende elukorraldusest avalikult kõneldaks/kirjutataks. Enda andmete avalikustamine on inimese õigus ning põhineb eelkõige vabal tahtel.
Valdav enamus inimestest siiski ei soovi, et nende isikuandmed ja teave elukorralduse kohta avalikkusele kättesaadavad oleksid. Selline on nende otsus ja nende õigus on nii otsustada. Seaduse mõttes räägime õigusest eraelu puutumatusele. Eesti Vabariigis tagab sellise õiguse põhiseadus ja konkreetsemalt isikuandmete kaitse seadus.
Teisalt on Eesti Vabariigi kodanikul/elanikul õigus teada, kuidas neid valitsetakse ja kuidas kulutatakse riigi raha. Lisaks ajakirjanduse poolt vahendatavale (mis ei pruugi alati kõigi teadmisvajadust rahuldada) on Eesti kodanikul/elanikul õigus saada teavet otse algallikast, kasutades avaliku teabe seaduse poolt antud õigusi.
Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed nö “tavalisteks” ja delikaatseteks isikuandmeteks. Delikaatsed isikuandmed on seaduse kohaselt andmed, mis kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu. Samuti loetakse delikaatseks kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutavat teavet enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Delikaatsed isikuandmed on ka biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed).
Ülejäänud isikuandmeid võib tinglikult nimetata “tavalisteks” isikuandmeteks. Kui töödeldavad isikuandmed sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, siis on töötleja kohustatud järgima nende töötlemisel seaduses sätestatud rangemaid nõudeid ning registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise andmekaitse järelevalveasutuses.
Statistilisi andmeid ei loeta isikuandmeteks juhul, kui puudub võimalus üheselt tuvastada isikut, keda need andmed puudutavad.
Milline teave on avalik?
Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabe mõiste määratleb avaliku teabe seadus. Inimesel on õigus teavet küsida mitte ainult riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, vaid ka avalik-õiguslikelt isikutelt ja eraõiguslikelt äriühingutelt, kes maksumaksja raha eest osutavad avalikku teenust.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning teised teabevaldajad peavad veebilehel avalikustama näiteks asutuse dokumendiregistri, töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded, andmed asutuse tellitud uurimuste ja analüüside kohta jne. Täieliku loetelu kohustuslikult avaldatavast teabest sätestab avaliku teabe seaduse § 28. Viivitamatult tuleb avalikustada teave inimeste elu, tervist või vara või keskkonda ähvardava ohu kohta.
Teabe avalikustamisel peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
Pöördu inspektsiooni poole
Menetluse alustamiseks leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt kirjalike pöördumiste näidisvormid koos selgitustega. Elektrooniliselt edastatud taotluse palume digitaalallkirjastada.
- Nõustamine telefonil 627 4144 igal tööpäeval kl 10.00-12.00 ja 14.00-16.00.
Valveametnik vastab Teie üldistele küsimustele. Põhjalikumat selgitust vajavad küsimused palume saata kirjalikult. Konkreetset menetlust puudutavate küsimustega palume pöörduda menetleva ametniku poole.
- Avalduste vastuvõtt igal tööpäeval kl 10.00-12.00 ja 14.00-16.00
Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19
10129 Tallinn
E-post: info[a]aki.ee
Kuidas hoiame teie eraelulist teavet
Vallavalitsuse tegevus on avalik. Meie materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa vallavalitsuse tegevuse tulemustest avaldame veebilehel. Tegevuse käigus koguneb meile ka isikuandmeid, s.h. eraelulist teavet, kui olete meile kirjutanud või olete mõne menetluse osapooleks.
Isikuandemetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Püüame oma töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks.
Isikuandmete töötlemine
Isikuandmete töötlemine vallavalitsuses
Isikuandmed on mistahes andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada. Isikuandmete töötlemine on mistahes isikuandmetega tehtav toiming. Järgnevalt on esitatud teave isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta Aegviidu Vallavalitsuses ning isiku õiguste kohta enda andmetega tutvumisel.
Alljärgnev teave ei hõlma juriidiliste isikute ja asutuste andmete töötlemist ning füüsiliste isikute andmete töötlemist, kui andmeid töödeldakse seoses tema ametikohustustega.
Aegviidu Vallavalitsuse veebilehe külastamine
Veebilehe külastamisel piirduvad külastaja kohta kogutavad ja säilitatavad andmed külastamise ajaga (kellaaeg, kuupäev, aasta). Andmeid kogutakse selle kohta, millist veebilehe osa külastatakse. Kogutud andmeid kasutatakse külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja külastajale mugavamaks muuta.
Aegviidu Vallavalitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavad dokumendid
Isikuandmeid sisaldab korraldus, millega reguleeritakse konkreetse isiku õigusi või kohustusi (näiteks korraldus sotsiaaltoetuste maksmise kohta). Dokumendiregistris kuvatakse üldjuhul korralduse registriandmed. Korraldustele dokumendiregistri kaudu avalikku juurdepääsu ei võimaldata, kui see sisaldab isikuandmeid.Isikuandmeid võib erandjuhul sisaldada ka muu vallavalitsusele arutamiseks või otsustamiseks esitatav dokument (näiteks määruse või istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri ja vajadusel muud otsustamiseks vajalikud dokumendid). Kui vallavalitsusele esitatud dokument sisaldab isikuandmeid, millele avaliku juurdepääsu võimaldamine ei ole seaduse alusel lubatud, kehtestatakse sellele juurdepääsupiirang. Vallavalitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatud dokumentidele, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, võimaldatakse juurdepääs vallavalitsuse liikmetele ja ametnikele, kes on seotud vallavalitsuse otsuste ettevalmistamisega.
Vallavalitsusele saabunud arutamiseks ja otsustamiseks esitatud dokumendid registreeritakse dokumendiregistris. Isikuandmeid sisaldavatele alusdokumentidele dokumendiregistri kaudu avalikku juurdepääsu ei võimaldata.
Selgitustaotlus, märgukiri, teabenõue ja muu kirjavahetus
Isikuandmeid (näiteks nimi ja kontaktandmed, isikuga seotud probleemi kirjeldamine vms) sisaldavad kõik füüsiliste isikute esitatud selgitustaotlused, märgukirjad ja teabenõuded (pöördumised). Samuti võib isikuandmeid sisaldada muult asutuselt saabunud kiri (näiteks koopia vastusest isiku pöördumisele). Isikuandmed on vajalikud kirjale vastamiseks või pädevale asutusele edastamiseks. Kui pöördumisele vastamine on teise asutuse pädevuses, edastatakse see vastamiseks vastavale asutusele ning kirja edastamisest teavitatakse saatjat. Kiri registreeritakse vallavalitsuse dokumendiregistris. Füüsilise isiku pöördumisele selles sisalduvate isikuandmete tõttu dokumendiregistri kaudu avalikku juurdepääsu ei võimaldata ning dokumendiregistris kuvatakse pöördumise registriandmed, sealhulgas saatja korral üldnimetus ERAISIK. Isiku nime dokumendiregistris ei kuvata. Kui pöördumises on märgitud, et tegemist on avaliku kirjaga, avalikustatakse see dokumendiregistris koos saatja nimega. Isiku pöördumine, milles soovitakse selgitusi kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta või õigusakti sisu kohta, ei ole juurdepääsupiiranguga ja see väljastatakse teabenõude korral. Isiku kontaktandmeid ei väljastata. Kui pöördumine sisaldab teavet, mis võib kahjustada oluliselt isiku eraelu puutumatust (näiteks isikuga seotud probleemi kirjeldamine) või muid andmeid, millele juurdepääsu võimaldamine ei ole seaduse alusel lubatud, kehtestatakse sellele juurdepääsupiirang. Teiselt asutuselt saabunud kirjale kehtestab vajadusel juurdepääsupiirangu kirja saatja.
Vallavalitsusele adresseeritud pöördumised säilitatakse 5 aastat nende saabumisest, misjärel dokumendid hävitatakse.
Isikuandmete edastamine teisele asutusele ja isikule
Piiratud juurdepääsupiiranguga isikuandmeid võib edastada üksnes asutusele või isikule, kellel on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või väärteo menetleja) ja põhjendatud vajadus.
Õigus enda andmetega tutvuda. Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist.
Igaühel on õigus enda kohta kogutud isikuandmetega tutvuda ja võimalik esitada andmete saamiseks taotlus. Võimalusel väljastatakse andmed taotleja soovitud viisil viie tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Kui isikuandmed on juurdepääsupiiranguga, peab vallavalitsus veenduma taotleja isikusamasuses. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui selle rahuldamine võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi või takistada kuriteo tõkestamist ja kurjategija tabamist või raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses või ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist. Igaühel on õigus nõuda enda ebaõigete isikuandmete parandamist.
Vallavalitsuse toimingute peale isikuandmete töötlemisel on isikul õigus esitada vaie või kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda kaebusega halduskohtusse.
Lisame avaliku teabe seaduse üldjuhendi, millest saate konkreetset teavet isikuandmete kaitsmisest ehk privaatsuspoliitikast.