Sigade Aafrika katku levik on tekitanud küsimusi ka neis, kes ei ole igapäevaselt seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed tõenäoliselt taudi edasi ei kanna. Sellest hoolimata soovitame kõigil järgida lihtsaid käitumisreegleid, mis aitavad takistada viiruse levikut. On teada juhtumeid, kus suured loomataudid on saanud alguse inimeste mõtlematust käitumisest. Näiteks võib tuua Belgia, kuhu sigade Aafrika katk jõudis 1985. Aastal eraisiku pagasis. Vastutustundliku käitumisega saame vähendada riske Eesti seakasvatusele.
Kuidas käituda, et takistada seakatku levikut? Mõned lihtsad reeglid:
Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
Sealiha võib süüa, see on ohutu. Ametlikult turul olev liha on kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist juhuslikelt pakkujatelt – müüjatelt.
Ära jäta toidujäätmeid loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
Ära too reisilt ega võta reisile kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes koguses.
Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista Harjumaa Veterinaarkeskuse numbrile 6580420 (info.harju@vet.agri.ee) või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750 (vet@vet.agri.ee). Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega). Tutvu täiendavalt informatsiooniga www.seakatk.ee
NB! Hoia eemale taudipunktidest ja sigade matmispaikadest! Mõtlematud inimesed, kes lähevad taudipunktide või matmispaiga juurde uudishimust olukorda uurima või pildistama, võivad sattuda ise taudi edasikandjaks.
Erinevaid olukordi analüüsis ja mitmeid allikaid refereeris Vladimir Vahesaar, VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja